Mõned kevadised kaardid

Need kevadised kaardid seisavad mul laual juba tükk aega. Taustad said ära kleebitud, rahatasku ja luuletuse saab lisada vastavalt soovile. Liblikatega kaart ootas oma aega lausa aasta, asetasin liblikad ringi ja nii tundus parem. Eks igal asjal tule oma aeg, eriti praegu, kui koroonaviiruse tõttu mina enam midagi teha ei taha. Hea meelega toimetaksin oma aias, aga nüüd mõned päevad jälle külmem ja õue minna ei taha. Meil siin ruumi hulgim, mahub üksinda ja kahekesi kahe meetri peale ära küll. Aed annab hingele kosutust, kui näpud mulda saab, siis on ka töö tulemus näha, see rohkem mul kooliajast pärit tõdemus.
Kahel kaardil on kasutatud Mintay disainpabereid ja väljalõikeid kollektsoonist Birdsong, kolmanda oma enam ei mäleta.
Palju aastaid tagasi Hollandist ostetud ratsuritäht läks taas õitsema, praegu lahti kaks õit, kolmas läheb ka. Olen teda suutnud ikka alles hoida, aga mitte nii suurena kui ta algul oli.

Hele

Kaart tuleb valmis teha ka siis, kui seda kätte ei saa anda ja nagu me võrukesed ütleme "Aigu om!". Mõte teha selline rõõmus kevadine kaart oli peas tiksunud juba tükk aega, aga niisama ka nagu ei viitsinud ette võtta. Sättisin ma siis roosa ja mindikarva paberid lauale valmis, aga õiget tunnet ikka ei tekkinud. Ühe teise kaardi mõte oli ka juba peas valmis, pool selle materjali sai ka kuhugi pandud. No ei haaku kohe kuidagi. Lõpuks sähvatas peas, et kombineeriks need kaks kuidagi üheks. Ja nii ta tuli.
 Ei ole see loominguline protsess mitte kerge, et mis ta siis on...
Juubilari nimi on Hele ja täna algas kevad, niiet igati sobilik kevade alguse puhul.
Nüüd natuke ka pildistamise protsessist. Tegin ma siis fotonurka oma kootud linikuga, et jääks ilus taust. Pildistasin suumiga ja ilma, tegin makrovõtteid ja lisasin aksessuaare. Tavaliselt ma nii palju vaeva ei näe ja ei jõuaks ka, kui seda tööd tihedamalt käes oleks. Lõpuks, kui ma pilte arvutisse laadisin, selgus, et ma olin täpselt sada viisteist klõpsu teinud! Umbes viisteist neist läksid lähemale läbivaatusele ja blogisse peaks piirduma kümnega.
Kaardi valmistamisel kasutasin Lemoncrafti pabereid kolletsioonidest Next to me 07 - nii oli lehe allotsas kirjas ja kõige uuemast Watercolor line. Roosa pojengiõis on foamiranist enda tehtud.

.

Tööprotsess

Beebialbum

Järjekordne beebialbum scrapbook stiilis. Kord sõrme annad, võtab terve käe! Seekord nimeline, siis said ka beebi sünniandmed. Pabereid on mitmest kompletist kokku kombineeritud, kus aga täpilisi ja romantilisi lehti oli, sealt võtsin. Paberikulu on muidugi suur, isegi algsete taskute peale kulus mul vist kümme roosat A4 lehte või rohkem. Ostsin kuus, aga puudu tuli kõvasti, otsustasin siis teise tooniga kaks lehekülge teha. Kaunistused on tehtud nii, et algul on beebi ja lõpus juba väike neiu. Kirjutamiskohti jätsin ka, sest üks noor emme just ütles, et see on nii tähtis - millal tuli esimene hammas või millal ütles esimese sõna.

Sünnipäevade meelespea

Lõpuks siis selline uus toode sai valmis. Tuli selline kliendi soov. Nõuka ajal oli neid päris palju kasutusel ja trükiti trükikojas isegi, nüüd pole mina kaubanduses näinud ega ka tellija. Mul polnud õieti asjast ettekujutustki, aga õnneks näitas ta mulle pilti oma eelmisest, mis oli päris pehmeks kulunud. Aega läks, mis ta läks, aga lõpuks sai valmis ka. Mässasin ikka tükk aega, panustasin oma isikliku disaineri peale, aga seekord ei võtnud vedu. Kas oli asi liiga lihtne või vastupidi, ei suutnud mina talle ära seletada, mida ma tahan. Tuli ikka endal teha. Mõni eksemplar läks aia taha ka, enne kui ma õige kujunduse ja paigutuse valmis sain. Sisu on lihtne, iga kuu juurde väike detail selle kuu kohta. Lehed on kahepoolsed, formaati ei oskagi öelda. Vähemalt nii suur, et pool kuud mahub ühele poole ja pool teisele. Tegin sellise rõngaskinnitusega, mida saan ise teha ja küljele avaneva nagu ikka märkmiku puhul. Papist kaaned ka tugevduseks, et esimese aastaga otsa ei saaks. Saaks teha ka pidulikuma märkmiku variandi paksemast kartongist kaantega, aga igapäevaseks kasutamiseks sobib selline.

Kuldne juubelikaart

Praegu populaarne disain. Õnneks pabereid jagub ja saab ikka teha. Sobib väga hästi vanemale juubilarile, seekord samuti kaheksakümmend. Pidin eelmist kaarti ka vaatama, et kuidas ma siis tegin. Koopia päris polegi, aga kuldne metallikpaber sai vahele, kuldsed aknaraamid ja sisse ka teksti taustale kulda. Seekord ilma rahataskuta. Peale sooviti ohtralt lilli, panin siis südamest.

Sisse sai selline E. Niidu luuletus

 Õnn on  inimese enda teha,

sünnib tema mõtetest ja teost.

Elab meeltes, südames ja kehas,

võrsub töökast, tahtekindlast peost.