Rahvuslikus stiilis

See katsetus on siis hoopis midagi muud. Mõtted selles suunas liikusid tükk aega ja eriti alates sellest, kui ma hakkasin äriplaani koostama ning liitusin Vana-Võromaa käsitüüga. Äriplaanist asja ei saanud minu silmis, aga rahvuslikus stiilis paberitöö pakkus endiselt huvi. Seda on ka keeruline teha, kuna paberitöö kuulub ikkagi tänapäeva uuema käsitöö hulka ja on pigem elustiili osa. Olen uurinud teiste tegijate töid, sealt ka indu ja inspiratsiooni saanud. Nii sündiski rahvusliku stiili disainelemendiga kaheksakand kaunistatud album ja karp. Niisama ma ka ei viitsinud seda tööd teha, vaid esitasin töö käsitöökonkursile. Peas oli mul see idee sellisel kujul valmis mitu kuud, teostus sai saksa täpsusega valmis viimasel hetkel.
Lugu, mis ma selle tööga kaasa saatsin, panen ka siia juurde, ei lisa oma isikuandmeid.
Konkursitöö Võta aigu

Istu hetkeks maha ja võta aigu ning kae perrä oma pereringis sugulaste või sõpradega pilte ühistest koosveedetud hetkedest, tähtpäevadest, meenuta lõbusaid seiku või vaata reisipilte. Meie üha kiirenevas maailmas unustame me sageli kaks kõige tähtsamat asja oma elus – meie lähedased ja aja. Praegune aeg on meile need mõlemad lähemale toonud, ärme lase seda hetke käest, vaid naudime ainukordset võimalust.

Konkursitöö koosneb kahest tootest – A5 suuruses peidetud Belgia pistes köidetud albumist ja sobivast ümbrisest karbi näol. Tegemist on komplektiga, mida saab valmistada eraldi üksikute toodetena. Karpi võib vaadelda ka eraldiseisva tootena, mis sobib fotokarbiks. Albumi kaaned ja karp on valmistatud 2mm kartongist, albumi sisulehtedeks on 20 Räpina rahakartongi lehte, mida kaitseb kalkaleht. Näidiskomplekt on valmistatud A5 mõõdus. Album ja karp on kaetud tapeediga, liimitud PVA liimiga. Kaunistuselemendina valmis koostöös Laserdisainiga kaheksakand.

Kaheksakand sümboliseerib Vana-Võromaa kaheksat kihelkonda. Eesti rahvuslikus sümboolikas on kõige enam kaheksakanna motiivi kutsutud taevatäheks ja õnnetäheks ning usutud, et see kaitseb eksimiste eest nii füüsilises kui vaimses mõttes. Samuti on kaheksakanda nimetatud põhjanaelaks ja koidutäheks, mis sümboliseerib uut päeva ja uut lootust. Seda sümbolit on peetud avatud, valgust kiirgavaks ristiks, milles esindatud kõik kaheksa ilmakaart ja neli aastaaega.

Ristuvad jooned tähistavad kaevurakkeid või ust kuhugi, samuti vaimsust ja kodukollet, kuna meenutavad ristpalkmaja alust ehk palkide asetuse põhiplaani.

Kaheksakand on olnud päikese ideogramm ja märk, millele on omistatud kurja eest kaitsvat jõudu. Samuti on arvatud, et see suudab ravida ja haigusi eemale peletada. Kaheksakand on tähistanud ka elu ringkäiku. Kaheksakannale on omistatud palju erinevaid tähendusi, mis on valdavalt positiivse sõnumiga. Ornamendile on antud sümboolne tähendus – armastuse, tähe ja päikese sümbolina, samuti on usutud selle tervendavat ja suunavat mõju.

Konkursi töö pildistati kohapeal, kahju, et pildil pole albumi selga peidetud belgia pistes näha, aga nii ongi, et see on peidetud...

Konkursil minu töö väljavalitute hulka ei jõudnud, aga ise ma jään küll rahule ning see ongi kõige olulisem.

Retseptiraamatud

Blogi jäi mõneks ajaks teatud põhjustel seisma,aga hakkan nüüd vaikselt järelpostitusi tegema nendest töödest, mis vahepeal valminud ja millest pildid olemas. Kõigist vist fotosid polegi. Sai tehtud kolm retseptimärkmikku, millest üks pidi olema roosa romantiline, teine mindi tooni ja kolmas rohekas või sinakas või mõlemat natuke. Paberivaru on küll päris suur kogunenud, aga kui hakkad sealt seda ühte ja ainust õiget otsima, siis on ikka puudu.
See siis roosades toonides, kaunistuseks kahvel, sai eelmisel aastal Saksamaalt toodud.

Rohelistes toonides kiilidega ja marmormustriga sisulehtedega

Mindi ja sinisega

Retseptiraamat

Sai valmis üks mahukas vintage stiilis retseptiraamat köidetud peidetud belgia pistes. Valisin disainpaberiks Ciaobella Buongiorno Italiano, kus kohvitass mõjub nii ehtsalt, et tahaks kohe tassi kätte võtta ja kohvi nautida. Kogu retseptiraamat saigi ühtses stiilis. Sees on üheksakümmend kuus lehte Räpina ökopaberit, kõik tembeldatud köögitarvikutega. Siseküljel taskus sildid  toitude alapealkirjadega.

Ikka retseptid

Hetkel kõige populaarsem toode kaartide kõrval. Suve jooksul tuleb veel neli! tükki teha. Seekord kaunistasin Stamperia vintage paberitega, esilehele printisin pildi. Märkmiku sees on kakssada neli lehekülge, millest sai köitmiseks seitseteist plokki. Lehed on tembeldatud köögitarvikutega. Toitudega silte endiselt kaksteist ja lisaks veel kuus silti, millele saab ise vastavad nimetused lisada. Kaanele kaunistuseks ikka pitsi ka.

Retseptiraamat

Veel üks retseptiraamat peidetud belgia piste kõites. Selle tegemine läks juba kiiremini, sest vahendid olid olemas ja eelmise tegemine andis endale ka kindlust. Märkmiku sees on 100 tembeldatud lehte ja tasku siltidega vahejaotusteks. Kaunistuspaberid lillakates toonides, sisekülgedel ikka liblikatega.

Kaua tehtud kaunikene

Nii küll öeldakse asja kohta, mida kaua tehakse ja tulemus ka ilus on. Sellest albumist oli juttu peale noore daami kolmekümnendat sünnipäeva, aga konkreetselt kuupäeva ei saanud kokku lepitud. Hakkasin hoogsalt tegema. Teemaks oli mereteema -  sinine, valge ja punane. Kaaned said valmis ja järgmine probleem oli selles, et mitu lehte sisse saab. No selle väljaselgitamiseks läks ikka aega ja kui ma lehekülgede arvu teada sain, läks minul tegemise tuhin üle. Nii ta siis seisis mul tükk aega. Nüüd, kui ma rohkem peidetud belgia pistes köitmisega tegelema hakkasin, jõudis järg ka selle albumini. See, et ma kaaned alguses valmis tegin, ei olnud just hea mõte, sest auke ei saanud kaane sisse teha, klapp tuli lahti võtta. Ega edaspidigi lihtsamaks ei läinud, selja laiusega panin ka mööda. Aga harjutamine pidavat meistriks tegema. Ja olgu veel mainitud, et see noor daam sai sel kevadel kolmkümmend kaks!

Retseptiraamat

Selle retseptiraamatuga sai vanu oskusi värskendatud. Kartsin juba, et ammu õpitu on ununenud, aga õnneks sain ikka hakkama. Klapiga peidetud belgia pistes märkmikku ma vist polegi teinud peale koolituse, ilma klapita küll. Materjali kulus selle raamatu valmistamiseks päris palju, on teine selline kobedam. Sees kakssada kuusteist lehekülge Räpina ökopaberit. Lehekülgede tembeldamiseks ostsin uue templi, sest sooviti just selliseid lehti. Täna tegin siis sada kaheksa tembeldatud lehte. Sildid retseptidele, nimelisi kaksteist, mis on esikülje taskus ja veel lisaks kaheksa tagataskus. Köidetud sai kaheksateist plokki. Õmblemisniit oli nii pikk, et ulatus töölaua pealt toaukseni. Õnneks keerdu ei läinud ja jagus küll. Tõelist raskust valmistas seekord kaane kaunistamine, no kuidagi ei leidnud seda õiget tunnet. Lõpuks kasutasin sama sildi motiivi mis vahelehtedel ja vot see oligi see, mida ma otsisin.
Praegu on suur rahulolu hinges, et valmis sai, paras väljakutse mulle, aga hakkama sain. Nii on paljude asjadega elus, et alla ei tohi kunagi anda, hakkama saab alati ja kui midagi ei täitu praegu, siis pole veel selleks õige aeg, aga püüeldes oma eesmärkide poole võivad nad siiski täide minna.

Väike retseptiraamat

Ma polegi Belgia pistes peale koolituse köitnud ja väike kartus oli sees, et kas enam mäletan. Mul oli üks väga hea õpetus Keity´lt, Virgylia Soosaare raamat "Köitev köitmine" ning enda märkmed Mailise koolituselt  abiks. Abivägi oli tõhus, aga töötingimused kehvad. Pimeda ilmaga ma ei saanud arugi, et olin juba tule põlema pannud, aga ikka oli pime. Tuba kiskus ka jahedaks, sest öise tormi tagajärjel polnud meil vett ja ei köetud. Vastu õhtut, kui enamus Eestit sai elektri tagasi, läks see ka ära. Praeguseks hetkeks on kõik tagasi, aga ma ei mäleta sellist päeva, kus kõik eluks vajalikud asjad ühe päeva jooksul puudu on ja kuidas me nendest tegelikult sõltume. Kõige kiuste sai mu pisike retseptiraamat ikka valmis. Lehti on sees kaheksakümmend, peal kaunistusplaat teekannu ja lusikaga. Natuke lilli ja pitsi-paela ka lisaks. Mõõdud umbes 11,5x15,5. Köitmine polnudki nii hirmus, päris hea sai ja retseptiraamat läheb homsele laadale.

Minu esimesed köitmised

Laupäeval käisin koos tartukatega kahel Mailise koolitusel. Esimene oli peidetud Belgia pistes märkmik klapi ja magnetkinnisega ning teine samas tehnikas albumi köitmine. Arvasin, et kui ma juba välja lähen, siis kinnistamiseks on minusugusel väga hea kohe esimesel koolitusel õpitut korrata ja ega ma ei kahetse. Mailis on super tore inimene, tema õpetused on lihtsad ja arusaadavad, muidugi tempo oli päris hea ja nii jäigi kaunistamise osa koju lõpetada, sest lihtsalt ei jõudnud. Eks ta natuke väsitav ikka oli, aga mõlemas seltskonnas olid väga toredad inimesed, kellega oli hea ka mõtteid vahetada, sest kõik ju teevad midagi paberivallas.
Ise hindan oma esimest tööd paremaks kui teist, kuigi vigu on ikka mõlemal. Lihtsalt albumi jaoks ma olin juba natuke väsinud ja libedad kalkalehed ei püsinud kuidagi näppude vahel. Lubasin endale, et ma köidan uuesti, kõver nõelgi sai täna ära ostetud, aga esimene tuhin läks juba mööda...
Nüüd on mul ka Virgilia Soosaare raamat "Köitev köitmine", kus ka kõik põhitõed kirjas. Väga meeldis mulle see koolitus ja järgmisel nädalal tuleb juba uus!