Minialbum

 Ma postitan küll harva, aga sellest albumist peab loo tegema. Nii tema saamisloo kui ka sisu pärast.

Üks esimesi lõiketerasid, mis ma Temust soetasin, oli rõngaskinnitusega albumi või märkmiku oma. Tahtsin ka kohe katsetada, milline tulemus jääb. Väga ilus sai. Kokku kaantega tegin 10 lehte. Sisulehtede kaunistamiseks sai heledates toonides pabereid valitud. Kuna tänaseks on see album omanikuga ja enne ma endale üles ei kirjutanud, siis ma ei teagi, mis pabereid kasutasin. Aga ma pärast lähen vaatan ja võibolla leian põhipaberid üles. 

Album jäi mul seisma sisulehtede kaunistamise pärast. Ma ei teadnud, mis sinna sisse tuleb ja kellele see saab, siis  kaunistasin ainult mõne lehe ära. Albumi lõiketerade komplektis on ka sisulehtede jaoks eraldi lõiketerad, igati asjalik komplekt.

Nüüd hilissügisel on mu parima sõbrantsi sünnipäev. Sel aastal juubel - 60! Kui kiiresti aastad läevad! Alles olime 20ndates ja kohtusime esimest korda mõlemad oma esimeses töökohas Missos. Elasime algul ka ühes korteris ja nii meist sõbrannad said. See sõprus on püsinud mõõnade ja tõusudega tervelt nelikümmend aastat! 

Ma otsustasin, et teen sellest luuletustega albumi. Ühel lehe poolel on luuletus, mis mind on puudutanud ja sobib meid, mind või rohkem mu sõbrantsi moel või teisel iseloomustama. Need luuletused tahan ma ka siia jäädvustada. Teisele lehe poolele sobib mõni foto või võib ka nii jätta, sest kõik leheküljed on kaunistatud.

Ja nagu kiuste ikka sellistel puhkudel peab midagi juhtuma, siis minu värviprinter andis otsad. Ehku peal oli ta küll juba nagunii. Umbes viis aastat tgasi kukkus mul ühe toa krohvitud lagi alla. Saime majale uue katuse ja lagi kuivas alt ära, liiv ja tsement ka paljalt koos ei seisa. Õnneks mina pihta ei saanud. Juhtus see kõik öösel kella poole kolme paiku. Pihta sai mu printer, millel enam ei töötanud skännimine ega fotode tegemine. Printida veel sai. Nüüd sain just uued värvikassetid sisse, õnneks analoogid, mis maksavad kordades vähem. Sain vist korra printida ka ja siis oligi kõik. Tahtsin need luuletused paksemale paberile printida, isegi sain ühe lehe tehtud, aga ta vedas mingi teise lehe alla kinni. Lehe sain ka lahti, natuke pidin seal jõudu ka kasutama, et lehte kätte saada. Kas siis sellepärast või mingil muul põhjusel printer enam tööle ei hakanud. Õnneks saab meie raamatukogus printimise teenust kasutada ja nii ma sain oma luuletused tehtud, küll ainult valgele õhukesele paberile, muu ei ole lubatud. Tuunisin need lehe ääred ära, et näeks natuke vanem välja ja sai hea ka. Kahe lehekülje peale püüdsin ka ühe liblika panna.

Meie mõlema lemmikluuletaja Lauri Räpp. Tema sõnadega avan ma albumi.

Need read pärinevad ühelt mu kalendrilehelt

Tema tegutseb fb-s Prouadel on öelda... nime all

Uued fondid sai alla laetud, meeldib lihtne trükiteksti oma

...ja muidugi igasuguste kaunistustega ka 

Mind isiklikult puudutas see luuletus sügavalt, nagu mu elust maha kirjutatud...