See on järg eismesele postitusele Kampsiku loovõmblemine
Minu kampsik on ikka päris mantli mõõtu. Kaks oma kampsikut, üks mantel ja veel mõned osad ühest mantlist ja paarist Humanast leitud kampsikust. Nagu ma eelmises osas mainisin, siis sai kampsik - nimetagem teda siis nii, hoopis uue näo, kui kohale saabus minu kaunis monarhliblikas Ameerikamaalt. Uue kampsiku tegemise mõtted olid ka, aga lõpuks jäin ma ikka selle ühe juurde.
Harutasin kõik tükid lahti, kaunistused jäid peale. Isegi need tükid, mis enam endisesse kohta ei sobinud, leidsid uues kohas kasutust. Keskmine seljatükk jäi täiega välja, ei sobinud tooni poolest. Seega liikus esialgne ülemine tükk keskele ja liblikas tuli hoopis ülemiseks. Lõiget muutsin ka. Kuna varrukate külgeõmblemine osutus päris keerukaks, siis tegin sirgelt otsapandud varrukad. Lõikasin maha ja õmblesin tükke juurde. Esikülgede ülemised tükid said ka uued. Keskelt võtsin ära vahetükid ja panin esiosale laiuseks juurde. Muidu ei oleks saanud ülekäiguga mantlit. Ja kuna mina eriti midagi ei mõõda, vaid lõikan silma järgi, siis parempoolse hõlma ülaosa tuli kaks korda uus lõigata. Esimene sai ikka väike, teise jaoks ma mõõtsin ka.
Selle liblika leidsin ma täiesti juhuslikult ühest välismaisest blogist ja avastasin, et seda saab ka osta. Siis olin ma müüdud. Hetkega oli mul selge, kuhu see liblikas läheb. Mina kui liblikainimene ja mantel ilma liblikata! See ei lähe mitte! Nii ma selle liblika ära tellisin. Liblika kinnitamiseks kasutasin ma liimiriiet. Liblika kontuurid on masinal õmmeldud. Siis algas pärlitega tikkimine, sest nii oli juhendis. Tegin selliste pärlitega, mis ma kätte sain ja mis sobisid. Kasutasin "nähtamatut niiti". Pinterestist sain ühe hea piste juhendi, et pärlid liikuma ei jääks. Kasutasin ka pärlite kinnitamisel liimi.
Nii palju uusi oskusi sai omandatud ja rekendatud selle kampsiku õmblemisel. Tohutu hulk läbi vaadatud materjali Pinterstis, eriti erinevad tikkimise, õmblemise, nõelumise võtted siin . Tõesti ainult mõned võtted ja ilusad pildid, mis talletasin oma mällu ja rakendasin vastavalt oma oskustele. Mulle meeldis tohutult seda mantlit teha, mis siis, et kõik õmblused ei ole sirged ja pisted ühesugused. Higi, verd ja pisaraid said valatud, läkisn läbi tulest ja veest ning vasktorudest, aga mu soov see mantel valmis teha oli kõigest suurem. Kohtusin huvitavate inimestega, kellelt ammutasin inspiratsiooni ja jõudu edasiminekuks. Aitäh mu kaasteelistele, oli õpetlik kogemus!
Lõpuks läks mantel kevadel näitusele Vana-Võromaa Käsitüü´ tares. Kolm neid valmis saigi, aga kõik olid kampsikmantlid. Näitusel toimus ka üks südamlik kohtumine Avega, kellelt sain ühe mantli ja tohutult inspiratsiooni!
4 kommentaari:
Väga huvitav lugemine! No kampsik on muidugi viimase peal, mul oli palju uurimist. Olen ka midagi mõelnud teha, aga no meie kaltsukatest naljalt villast asja ei leia, ega ma pole ka suur šoppaja muidugi, kui harva käid, siis ei pruugigi midagi leida. Endal ka kodus sellist materjali pole. Aga mõte on ja ehk kunagi teostub ka.
Tundub, et Kitile ka meeldib väga see kampsik, eriti see viimane pilt Kitiga - nii armas!
Ootan sinult siis järgmist misiganes loovõmmeldud asja! :)
Aitäh, Malle! Ega mul ka kõik villased ei ole ja huvitav on ka see, et on villane, aga ei vanu. Need mu enda kampsikud. Nõelud ja tikid selle osa läbi ja seisab paremini. Ma käisin Humanas veel mantli valmimise ajal materjali otsimas, sest kulus rohkem kui ma arvasin.Minu mantli seljatükil keskmine osa. Kiti on alati mulle toeks ja aitab, kus aga saab! Eks ma vaikselt mõlguta mõtteid küll, mida edasi teha, aga nii tihedalt läbi küll ei õmble!
Oh milline uhke tegemine. Aga mõnus nokitsemine tundub olevat.
Aitäh, Eha! Mulle endale meeldis küll väga pusida, see vist kõige õigem sõna selle tegemise kohta!
Postita kommentaar