Distantsõpe

Vihmaste ilmadega ei saa aias olla ja tuleb siis postitusi järgi teha. Seoses eriolukorra väljakuulutamisega 12.märtsil jäi ära kauaoodatud Poola koolitaja Mariusz´e scrapalbumi koolitus Tartus. Kõigil oli muidugi suur huvi kursuse vastu ja nii tehti ettepanek teha koolitus veebis video järgi ja Mariusz saadab meile materjalid. Kõik see võttis muidugi hulga aega ja umbes aprilli keskpaiku saime asjad niikaugele, et võisime oma veebitunni endale sobival ajal läbi viia. Selleks ajaks oli minu suur scrapalbum juba valmis.
Peab ütlema, et see album oli ikka tükk maad lihtsam teha kui eelmine. Kasvõi sellegi poolest, et kõik kartongist detailid olid ju olemas ja välja lõigatud. Ise pidime ainult pildikesi välja lõikama ja lehed mõõtu. Kaane materjal oli väga huvitav, vist eco tselluloosimass, ühelt poolt natuke pehmem. Katsime kaaned kalinguriga, ehitasime seljakinnituse, tegime taskud ja kaunistasime lehed. Kaane kaunistusele oli siin rohkem tähelepanu pööratud. Ma päris üks ühele ei teinud, kuna kogemus ka juba olemas ja aega samuti, siis valisin endale rohkem meelepärase viisi. Ega ju väga ka muuta ei saanud, sest tahtsin ikka olemasolevast materjalist töö valmis saada. Albumi nurkadele panin ma tugevdused, nii püsib kauem. Kaanelilledele ei teinud embossingut, vaid panin kuldseid terakesi. Et oleks rohkem vintage, siis kaane ääred tegin küll tumedamaks distress tindi abil, sisulehti mitte. Albumi seljale kinnitasin natuke pitsi. Igas taskus on ka kaardid ja nendele tegin sellise nupukesega kinnituse, et oleks parem välja tõmmata.
Albumi mõõdud on 16x16, sees neli taskutega taskut, ei oska kuidagi teistmoodi öelda.

Scrapalbum Flamingo

Mul oli juba ammu plaanis teha midagi uut. Olin teinud mõned kartongist sisulehtedega scrapalbumid, aga tahtsin teha mahukamat, suurema sisuga. Valmis toorikut ma ka osta ei tahtnud, sest siis on jälle keeruline seda oma kavandite järgi üles ehitada. Minu eesmärk oli alustada nullist.
See album on tõenäoliselt küll mu elutöö. Nii suure tööga hakkama saamine ja ainult video juhendi järgi tegemine oli mulle tõeline väljakutse. Ma otsisin youtube´ist sellist videot, kus oleks sammhaaval ja mõõtudega kirjas, kuidas albumit luua. Neid lühikesi iluülevaateid on seal piisavalt, aga tõelist koos õpetusega ma polnud leidnud. Ja siis jäi mulle silma üks tõeliselt pikk videoõpetus, mille ma eelnevalt läbi vaatasin selle mõttega, et kas ma üldse aru saan ja kas mul on selliseid materjale ka võimalik hankida. Teiselt poolt ajendas mind sellist albumit looma ka üks tellimus, kus ma lubasin teha midagi teistsugust.
Video vaadatud, hakkasin tegema. Algul sujus kõik hästi. Sisulehtede jaoks pidin küll teist korda poodi minema, sest ma ei osanud välja arvestada, palju paberit kulub, aga seda ikka kulub. Kõige keerulisem oli leida vahelehtedele sobivaid ümbrikuid. Käisin ka fototarvete poes, aga seal ei olnud ja lõpuks leidsin need ikka Knopka ehk nüüd siis Charloti kauplusest. Nende asemel oleks võinud ka tavalisi ümbrikuid kasutada. Disainpaberid olid põhiliselt ScrapMania Flamingo komplektist, juurde võtsin ka Stamperia Dream, Mintay Secret place, 13@rts pabereid.
Kõik sujus hästi, lehed muudkui valmisid kuni ühel heal päeval tuli sisu ja kaaned omavahel ühendada. Siis tabas mind selline tagasilöök, millest toibumine võttis ikka väga kaua aega. Kleepisin siis kõik kokku nii nagu videos on, aga minul see kinnitus pidama ei jäänud. Proovisin kõik oma teibid ja liimid ja õhemaid pabereid vahele, aga mis lahti peab tulema, see ka lahti tuleb! Sisuplokk oli liiga raske albumi selja jaoks ja tõmbas kinnituse lahti. Kõik!!!
Ma oleks võinud selle postituse pealkirjaks panna ka Higi, veri ja pisarad, sest nüüd ma olin selle kolmanda sõna juurde jõudnud. Et millal siis need kaks esimest olid? Kui suure innuga teha, siis higi on kohe väljas ja verd saab ka kartongi lõigates või jumal teab kuidas näha. Pisaratest pääsu ei olnud. Jätsin töö tükiks ajaks seisma. Vahepeal ma mõtlesin ka! Selle ma mõtlesin suht kiiresti välja, miks mul kogu see kinnitus koos ei püsinud, et mis videos valesti oli. Ma ei tulnud selle pealegi, et nii pikk video ja ma peaks veel teisi juurde vaatama, aga see on nüüd tagantjärele tarkus. See on see vanarahva ütlus, et üheksa korda mõõda ja üks kord lõika.
Sellisel kujul, nagu õige on, ma enam seda kinnitust teha ei saanud ja parandada tuli teisiti. Sellest ma rääkima ei hakka, aga kokku ma ta sain! Tegin kaantele ka pitside ja paberitega kaunistused. Sees kasutasin kuldset embossingut ja kuldseid poolpärle, see oli kliendi soov. Esimest korda tegin magnetkinnitusi lehtdele, see mulle väga meeldib. On ka tavalisi nööriga seotavaid kinnitusi. Kõik lehed ja taskute ääred on ümardatud. Siis mul veel nurgaümrdajat ei olnud, tuli oma vana hea 2sendisega teha! Ega muud põnevat ei juhtunudki! Kokkuvõttes võib öelda, et oli üks tore tegemine! Tulemus mulle endale meeldib küll väga, vigu ei tasu otsida, neid ma tean isegi, aga järgmise albumi juures oskan neid vältida. Kindlasti teen sellist albumit veel, nii põnev oli loomeprotsess!
Mida ma nüüd tagantjärele targana veel teisiti teeksin, on lehekülgede paigutus. Ettepoole on saanud väga rasked sisulehed ja lõpus kergemad ja kujunduselt lihtsamad. Neid võik küll ümber paigutada nii, et esiots poleks nii raske. Muidugi ploki ühendus ka teine, aga seda nüüd juba tean.
Üks hull ettevõtmine ka veel. Sellest albumist tegin ma oma esimese paberitöö video! See oleks ka vast tegemata jäänud, kui poleks olnud Paberipalaviku Mallet, kellega me neid video asju arutasime ja kes ise varem juba videoid tegi. Pole päris selline, nagu youtube tegijatel, aga vähemalt ma alustasin. Filmitud on telefoniga, oma stuudiost ma pilti ei teinud, aga laua peal oli üks väike kapike, selle peal kõik mu suured sõnaraamatud ja viimase vahel oli kaks joonlauda, mille peal oli telefon!
Pilte kõigist lehekülgedest ei pane, kokku on viis taskut, mis on mõlemalt poolt kaunistatud. Igasse taskusse käib sisse ka üks ümbrikuga leht. Lehe küljes on üks väike nupuke, millest on hea seda lehte välja tõmmata ja sisse lükata. Sisekaantel on ka taskud fotode jaoks. Lisaks kaunistasin ma ka kaane ja albumi selja, mis on päris paks. Albumi valmismõõdud on 25x25cm.
Näidisalbumist on ka lühem iluversioon neile, kes ei taha tervet tööprotsessi läbi vaadata.
Nüüd, kui mul enda versioon valmis sai, läksin ma scrapalbumi digikoolitusele, sest praegu ju teisi koolitusi ei ole, aga sellest juba mõni teine kord!

Minu video kokkuvõte

Maikuus lumi on maas...

Ma pean ikka blogipostituse ka tegema sellest erakordsest päevast. Mina ei mäleta, et keset maikuud selline paks lumi maas oleks olnud. On olnud aprillis, aga nii palju terve ööpäeva  peaaegu. Sadama hakkas eile öösel, ma polnud veel magama jäänud, aga ma jään ka väga hilja. Uinusin veel rahuliku südamega, mis see natuke lund siis ikka teeb. Kui ma hommikul silmad lahti lõin, vaatas mulle akna tagant vastu valge kask, mis eelmisel päeval oli veel täitsa roheline. Ruttu riidesse ja aiatiirule. See, mis ma nägin, võttis sõnatuks. Nii ongi, üks pilt võib öelda rohkem kui tuhat sõna.

12. mai 2020 Koroonakevad

Parkimiskell

Üks parkimiskell sai ka tehtud ja olgu ta siin ka jäädvustatud. Millegipärast on need tööd mul kõige rohkem näitamata jäänud, sest ma olen unustanud pildistada või pole pildid näitamiskõlblikud. Nii juhtub vahel ja kui töö üle antud, pole ka hiljem enam võimalust. See tellitud parkimiskell läheb sellele karbiomanikule ja sellepärast oli ka sooviks ka sama tooni kaunistuspaberist. Disainpaber ScrapAndme komplektist Meadow Impressions. Kellaplaat on sobivas toonis lavendlioksaga. Natuke kaunistuseks lilli, üks neist enda tehtud. Parkimiskella tagumine pool on ka kaetud disainpaberiga, kulumise vältimiseks metallnurgad.

Tere beebi

Olgu koroona või mitte, lapsed sünnivad ikka. Minu sõbranna sai kahekordseks vanaemaks ja oma maipõrnikale oli kaarti vaja. Suur poisimürakas tuli siia ilma nii ilusal päeval nagu 1.mail.
Viimasel ajal olen beebidele teinud lutipudeli kujulise šablooni järgi kaarti. Kasutan ka uut magava beebiga lõiketera. Lilli juurde ja kiri Tere beebi. Paberid on mitmest komplektist, põhiliselt uuest Lemoncraftist ja Stamperiast. Sisse sai üks väga ilus luuletus

Iga laps on vanematele kalleim aare,
justkui kaunis oaas kõrbesaarel.
Ta suu, väiksed pihud ja süütud silmad,
toovad suurt rõõmu, kui sünnib ta ilma.

Vanemate hool ja hellus

 last edasi viivad,
annavad jõudu ja tugevad tiivad,
et laps elus õnnelik olla suudaks
ja ema-isa elupäevad

nii rõõmsaks muudaks.

Rahvuslikus stiilis

See katsetus on siis hoopis midagi muud. Mõtted selles suunas liikusid tükk aega ja eriti alates sellest, kui ma hakkasin äriplaani koostama ning liitusin Vana-Võromaa käsitüüga. Äriplaanist asja ei saanud minu silmis, aga rahvuslikus stiilis paberitöö pakkus endiselt huvi. Seda on ka keeruline teha, kuna paberitöö kuulub ikkagi tänapäeva uuema käsitöö hulka ja on pigem elustiili osa. Olen uurinud teiste tegijate töid, sealt ka indu ja inspiratsiooni saanud. Nii sündiski rahvusliku stiili disainelemendiga kaheksakand kaunistatud album ja karp. Niisama ma ka ei viitsinud seda tööd teha, vaid esitasin töö käsitöökonkursile. Peas oli mul see idee sellisel kujul valmis mitu kuud, teostus sai saksa täpsusega valmis viimasel hetkel.
Lugu, mis ma selle tööga kaasa saatsin, panen ka siia juurde, ei lisa oma isikuandmeid.
Konkursitöö Võta aigu

Istu hetkeks maha ja võta aigu ning kae perrä oma pereringis sugulaste või sõpradega pilte ühistest koosveedetud hetkedest, tähtpäevadest, meenuta lõbusaid seiku või vaata reisipilte. Meie üha kiirenevas maailmas unustame me sageli kaks kõige tähtsamat asja oma elus – meie lähedased ja aja. Praegune aeg on meile need mõlemad lähemale toonud, ärme lase seda hetke käest, vaid naudime ainukordset võimalust.

Konkursitöö koosneb kahest tootest – A5 suuruses peidetud Belgia pistes köidetud albumist ja sobivast ümbrisest karbi näol. Tegemist on komplektiga, mida saab valmistada eraldi üksikute toodetena. Karpi võib vaadelda ka eraldiseisva tootena, mis sobib fotokarbiks. Albumi kaaned ja karp on valmistatud 2mm kartongist, albumi sisulehtedeks on 20 Räpina rahakartongi lehte, mida kaitseb kalkaleht. Näidiskomplekt on valmistatud A5 mõõdus. Album ja karp on kaetud tapeediga, liimitud PVA liimiga. Kaunistuselemendina valmis koostöös Laserdisainiga kaheksakand.

Kaheksakand sümboliseerib Vana-Võromaa kaheksat kihelkonda. Eesti rahvuslikus sümboolikas on kõige enam kaheksakanna motiivi kutsutud taevatäheks ja õnnetäheks ning usutud, et see kaitseb eksimiste eest nii füüsilises kui vaimses mõttes. Samuti on kaheksakanda nimetatud põhjanaelaks ja koidutäheks, mis sümboliseerib uut päeva ja uut lootust. Seda sümbolit on peetud avatud, valgust kiirgavaks ristiks, milles esindatud kõik kaheksa ilmakaart ja neli aastaaega.

Ristuvad jooned tähistavad kaevurakkeid või ust kuhugi, samuti vaimsust ja kodukollet, kuna meenutavad ristpalkmaja alust ehk palkide asetuse põhiplaani.

Kaheksakand on olnud päikese ideogramm ja märk, millele on omistatud kurja eest kaitsvat jõudu. Samuti on arvatud, et see suudab ravida ja haigusi eemale peletada. Kaheksakand on tähistanud ka elu ringkäiku. Kaheksakannale on omistatud palju erinevaid tähendusi, mis on valdavalt positiivse sõnumiga. Ornamendile on antud sümboolne tähendus – armastuse, tähe ja päikese sümbolina, samuti on usutud selle tervendavat ja suunavat mõju.

Konkursi töö pildistati kohapeal, kahju, et pildil pole albumi selga peidetud belgia pistes näha, aga nii ongi, et see on peidetud...

Konkursil minu töö väljavalitute hulka ei jõudnud, aga ise ma jään küll rahule ning see ongi kõige olulisem.