Päev botaanikaaias

Eile käisin ma Tartu botaanikaaias, niisama. Ma olin kindel, et iirised veel õitsevad ja nii oligi. Leidin sealt ühe lemmiku Sable night ja sain teada, et mul on ka Wabash. Ahmisin seda ilu enda sisse niipalju kui mahtus ja tegin mõne pildi ka, aga pildile jääb ainult meenutus, mitte see tunne, mille sealt sain. Ilm oli võrratu, päike paistis, parajalt mõnus soe. Nii mõnigi seltskond pidas piknikku või sünnipäeva, seepärast ka kõiki kohti ei saanud pildistada. Ega ma kõikjale ei jõudnud ka. Pojengid õitsesid ka, üha enam meeldivad mulle lihtõielised, mis on väga huvitavad. Nägin ära ka Coral sharmi, see toon on nii huvitav roosakas või isegi mõne nurga alt oranžikas, igas päikesekiires erineva varjundiga.
Huvitav on kivila, kus kasvavad mägisibulad ja kaktused. Nägin ära ka uut tüüpi aia, kus pannakse kivid küljeli püsti või kuidas seda öelda. Mõned huvitavad leiud veel nagu näiteks roniv hortensia täies õiteilus, õitsev kuuking, suurelehine tobiväät, millest pilti ei saanudki. Mägisibulate juures meeldis mulle kuradiküüs, see nimi on nii äge. Tiigi ääres oli ka üks kõrge õitseja, meenutas natuke liiliat, aga nime ma lihtsalt ei näinud. Esimesed roosid õitsesid ka, vist rugosad. Tore oli, nii lõõgastav ja vabastav päev. Kui koju sõitsin, hakkas sadama, müristas ja lõi välku, kohati tuli rahet ka. Õigesti ajastatud päev!
Natuke shoppasin ka, aga endale mitte midagi, sai pojale suveks garderoobi täiendatud ja kodunt süüa viidud, esimesed maasikad ka!