Unista suurelt

Sellise sooviga mixed media tehnikas seinaplaadi tegin oma pojale. Olen tema suurim fänn ja kriitik. Tema lemmiktoonideks on sinine ja pruun, neid kasutasin ka plaadi tegemisel, rohkem ikka sinist. Aluseks sai võetud vinüülplaat, mille katsin krundiga, šabloonide ja tekstuurpastaga võõpasin üle, siis kasutasin akrüüle ja brusho värvikristalle ka. Templitega tegin ka erinevaid mustreid, lisaks embossingut. Pilt on pärit siit veel Supilinna päevilt. Plaadil detailid tema elust ja tuli välja, et sellist kitarri nagu ma kipsist tegin, tahabki ta järgmisena saada. Muidu oli kõik ok, aga miinuseks see, mida ma ka ise ära tabasin, et ma selle vinüüli üleni ära mökerdasin. Kusagilt pole ju näha, et see on vinüülplaat. Sattusin hoogu jah ja pärast ei saanud enam hästi maha ka, jätsin nii nagu on.

Liblikahaldjas

Lillakad toonid on mind alati võlunud ja nii võtsin kätte ühe paberikomplekti, mida olin väga vähe kasutanud. Idee sünnib ikka paberist. Vaja oli katsetada üht liblikatega lõiketera ja sinna tahtsin sättida oma liblikahaldja. Kaart sai valmis ja siis tuli soov ühele noorele tütarlapsele juubeliks. Talle see kaart sobib, natuke haldjalikku salapära ja romantikat. Need on nüüd need tüdrukud, kes sel aastal kolmkümmend saavad. Aeg läheb nii kiiresti ja märkamatult edasi. Suured õnnesoovid Sulle, Katrin, ka minu poolt!

Kaks kaarti suvepulma

Sel suvel toimub küll minu arvates väga palju pulmi. Väga õigesti valitud aeg,sest sellist suve annab mäletada. Soojus, suvevalgus ja liblikad. Kuna enda elus on toimumas nii palju muutusi, siis tundub ka see suvi natuke eriline ja mälestused sellest kindlasti jäävad kauaks, kauaks. Nii soovin ka nendele kahele noorele inimesele, kelle pulma tegin kaks kaarti, elukestvat rõõmu ja armastust! Kaardid on selle suve lemmikdisainid.

Tammed on tugevad tuules ja tormis, 

luiged on ustavad surmani. 

Olge ka teie kui tammed ja luiged 

elutee viimase kurvini!

Liblikate lend

Nii palju liblikaid, kui täna oma aias, pole ma veel sel suvel küll näinud. Tulin aeda nagu ikka ilma fotokata, aga siis läksin tagasi ja tehtud sai täna umbes kakssada pilti. Ja enamusel ikka liblikad. Nagu alati on naabriaias liblikaid rohkem kui minu omas! Vahet on ainult üks vagu, aga tõenäoliselt päikesepaistelisemas kohas on tal õigemad taimed kui mul. Kortermaja aialapid on kõik üksteise kõrval nagu kunagi kartulimaad jagati. Kõik said võrdselt viie kartulivao jagu ja kokku on sellel rikkusel pikkust sada viiskümmend minu sammu. Mis see meetrites teeb, ei tea, aga poole vähem kindlasti. Kõik ei ole ka haritud maa, on muruplatsike ja muud heinamaad, aga kõige rohkem ikka lilli. Lisaks liblikatele leidsin ma täna veel ühe tegelase, kellest tõenäoliselt tuleb liblikas. Hävitas suure isuga ligustrit ja kui üks vars tühjaks sai, siis kolis teisele üle!

Südasuvi

Väljas on suur palavus, ritsikad siristavad, marjad on valmis. Tõeline suvi, mis lummab oma küpsusega. Leidsin ühe moonidega paberi, panin sinna lilli, moone ja küpseid viljapäid. Sai väga ilus suvine bukett, lihtne ja soe nagu eestimaine suvi.

Hortensialummus ja parkimiskellad

Kui kaks hobi korraga kokku saavad, siis on neil raske teineteisega konkurreerida. Kord sai isegi loodetud, et ühest või teisest võiks saada uus töö, aga kahjuks nii see ei ole läinud. Tänaseks on selge, et käsitööd saan ikka vahetevahel teha, aga floristina lõppes see mittealanud karjäär ära. Nii on sageli elus, et kõik soovid ei lähe täide. Öeldakse küll, et küsija suu peale ei lööda, aga oi kui valusasti lüüakse veel.
Mis võib olla selle põhjuseks, on raske mul aru saada. Õpitud oskused ja soov neid rakendada on täiesti olemas, aga teisalt kõrge vanus, enam mitte nii hea füüsiline vorm ja tööks vajalikku kiirust pole. Nii kasvabki Eestile mittevajalike inimeste osakaal ja pole imestada, et välismaale suundujate arv on endiselt kõrge. Eks oma tagasihoidliku panuse annan minagi selleks.
Oma floristikarjääri viimasel päeval sain kolleegidelt ilusa kimbu erinevaid toone hortensiaid ja eile ostsin väga huvitavat rohekas-lillakat tooni lille. No nii võrratud värvid, et peeti isegi kunsthortensiaks, mis näeb ehtsa moodi välja!
Eile õhtul said viimistluse ka viis parkimiskella, millest üks leidis täna omaniku. Teised on veel saadaval.

Leidis omaniku

Juubelikaart kahele

Kui üks kaasadest on sündinud kuu lõpus ja teine kuu alguses, siis on mõistlik tähistada koos. Ilus pidu ka, kokku sada. Kliendi mõte seoses sellega oli, et kui Eesti tähistab oma sajandat juubelit, siis sobiks abikaasadele ka samas stiilis kaart. Pidu pidi toimuma välikeskkonnas. Sai kasutatud palju rohelist, võibolla kuskil õitseb veel pojenge, õhus on liblikaid ja kiile ja juubeliaasta logo stiilis juubilaride initsiaalid ja sada. See oli tore väljakutse. Mulle meeldib, kui peab natuke mõtlema ja kaardil on saajate isikupära.

Ja sisse sai selline V. Osila luuletus

Kellena, polegi tähtis see,
sündisite siia maailma,
sest kui ei oleks juhtunud see,
jäänuks ju ilm teist ilma.
Teilgi polnuks siis võimalust
näha ja tunda maailma-
ei ta kohatist kitsust, ei avarust,
ei vihmast, ei päikselist ilma.
Olemas olla on ilmatu hää!
Maailm teid vajab, teie maailma.
Ega omavahel need võõraks ei jää,
kes näevad teineteist silmast-silma.
Kuni vaimustust tunnete ilma ees,
ei tuhmu sära te silmades.