No ei jõua enam kuidagi postitusteni, instasse pilt üles ja edasi. Isegi fb lehele ei viitsi enam panna. Ajad muutuvad ja meie koos nendega, see on jummala tõsi. Millegipärast ei ole postiamine enam prioriteet, teen, kui aega ja tahtmist on, seda viimast aga väga enam ei ole. Andsin endale lubaduse ja kuulutasin selle ka välja, et enam tellimustöid ei tee. Nüüd siiski olen mõned teinud, aga rohkem ära öeldnud. Tahaks ainult enda südame järgi teha, siis kui tahtmine tuleb. Käia koolitustel, katsetada uusi ja põnevaid asju. Üks töö täitsa tegemata ja teine pooleli. Võibolla nüüd puhkuse ajal võtan midagi ette. Pole kaua aega sellist tunnet kogenud, kui praegu, et mul on puhkus. Naudin seda, panen asju niimoodi nagu mulle meeldib, teen aiatööd ja olen kodus. Võiks peaaegu öelda, et suvekodus. Kui töö ja kodu on erinevates kohtades, siis tunned seda oma kodu võlu väga selgesti. Tundmatu autori mõttera mu tänaselt kalendrilehelt: "Väikesed kodused asjad, lihtsad, tuttavad asjad, tuge pakkuvad asjad muudavad maailma helgemaks."
Nüüd kaartide juurde. Ei jõua kõigile ära ka seletada, et ma enam ei tee tellimustöid. Mõtlesin, et juunis rahulikum, no olgu, teen siis ära. Aga ikka tuli kiirustada, pean arvestama väga kuupäevadega, et saaks nädalavahetusel tellijani toimetada. Kõik tööasjad on nüüd päriskodus ja sellepärast tegemine keeruline. Mõte oli kohe tekstiga Tuult tiibadesse ja tüdruku kuju. Sobib nii põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpetajale. Lilli ja lehekesi vahele, et teema kokku siduda. Arvasin, et jõuan lilled ise teha, aga ei jõudnud, ainult ühele kaardile sai. Glitteripuru sai kahele kaardile. Kuna kõik lõpetajad erinevatest kohtadest, siis sama disaini pärast ei põdenud. Enamus teeb ju nii. Jäin ise rahule, pool aastat vast ei ole kaarte teinud ja nüüd võiks öelda, et selle aasta esimesed...
