Ehtelaekad

Kaks ehtelaegast olen ka teinud. Üks sai lillades toonides ja teine mindi tooni ning roosakat või õigemini oranži juurde. Lilla karbi pealesaid ka isetehtud lilled. Teise karbi pildid on küll nii hullud, et näidata ei tihka. Ei oska ma enam õigeid fotosid teha, küll valgust vähe või siis liiga palju.

Ehtelaegas kaardiga

Juunikuus vaja ikka kõik tehtud tööd ära näidata. Seekordne juuni oli päris töine, aga juuli tuleb selle eest rahulikum.
Sooviti ehtelaegast ja kaarti komplektis. Paberid said valitud ja jõudsin juba paneelideni, kuni tegin päris suure apsaka. Nimelt ei lõiganud ma ära paberi äärt, mille peal oli firma nimi ja muud andmed ning kleepisin selle kenasti kartongile. Sellega läks mul üks roosi rida kaduma, sest kaardile tuli ju ka ometi roose jätta! Aga mis hullusti, see uuesti. Kuna see komplekt läks ühele moedisainerile, siis ma arvasin, et minimalistlik kaunistus sobib kõige paremini. Nepaali paber ei tohtinud seekord ka pruun olla nagu minu puhul tavaliselt on. Valisin sellise elevandiluukarva roosidega taustapaberi, mis sobis hästi kokku disainpaberi heledate äärtega. Ilus sai minu meelest.

Ehtelaegas

Kiirel nädalavahetusel muude toimetuste vahel sai valmis ka üks ehtelaegas. Valisime tellijaga koos roosilise paberi ja roosa paela ning valged pärlid. Kaanele ka lilli kaunistuseks. Sisse tahtsin algul peeglit panna, aga millegipärast ei jäänud see püsima, nii sai kaunistuseks kena kamee. Nüüd on selle pere kõigil kolmel minial minu tehtud ehtelaekad.

Romantiline ehtelaegas

Üle hulga aja sai üks ehtelaegas valmis. Enamik peab minu kaunistusstiili romantiliseks, siis seda karpi pean ma ise ka ja  just selline see pidigi saama. Laegas läks mu heale kolleegile ja võib öelda, et püsikliendile, kes on minult küll kõigile oma sugulastele ja sõbrannadele karpe tellinud, aga endal tal karpi ei olegi. Nüüd sai see viga parandatud. Talle meeldib õrn naiselik stiil ja kindlasti roosa värv. Karbi peale sai uue kipsvormiga raam ja ilusaid roosasid õisi, millest osa pärineb Mileedist. Pitsi ja paela ka ning külgedele laserväljalõige roosa pärliga, sisse kettkinnitus ja kamee. Vaeva ikka nägin, aga valmis ta sai.

Väike ehtelaegas

See on tõesti väike, võrreldes viimaste suurte karpidega, mida olen koolitustel teinud. Sai selline roosa, kaetud kahte tooni Nepali paberiga, ka seest poolt, sest minu jaoks on lihtsam katta nepaaliga kui kartongiga. Peale sai rikkalik lillekimp, pitsi ja satsi ikka ka. Kuna lilli olen viimasel ajal tellinud mitmet poolt, siis ei koonerda.

Kahe sahtliga ehtelaegas

Üle hulga aja sai käidud Mailise karbikoolitusel, pole ta hulga aega enam Võrus käinud ja mina pole ka alati saanud osaleda. Igatahes oli jällenägemisrõõm suur. Meile oli valmis pandud väga palju kaunistusvahendeid, paberite valik oli suur, valisin tükk aega ja lõpuks tegin kodus esipaneeli ja kaane ikka teisest paberist, ei suuda mina liblikatest loobuda. Tükk aega pole ma eriti midagi suuremat teinud ja nüüd tuli end kokku võtta, ega see lihtne ei ole. Tempos ma väga kaua ei suutnud püsida, aga kõik oli arusaadav. Selle karbi kõige keerulisem koht on kahe sahtli vaheline liist, kui sellest üle saab, siis on karp peaaegu valmis. Väga inspireeriv koolitus oli, enam-vähem tegimegi omas tempos ja Mailis juhendas ka vastavalt edenemisele. Täna lõpetasin ära, mulle meeldis kaunistuselementidest raam, mille sisse panin oma kraklee meediumiga tehtud roosipildi, lisasin ka laserväljalõiked, uue liblika, mille lõiketera saabus reedel, lilli ikka ka.  Külgedele pits ja filigree. Paneeliääred on tuunitud distresstindiga, kaunistuseks ka needid. Olen ülirahul, et ära tegin, suured tänusõnad Mailisele, varsti kohtume jälle!

Sinine ehtekarp

See karp on ka päris huvitava looga. Kui ema sai suvel endale juubeliks selle ehtelaeka, siis tekkis ka tütrel soov endale samasugune saada. Arvasin, et tuleb ka selline roosakarvaline, aga tütre sooviks oli hoopis sinine. Paberi leidmisele kulus hulga aega, lõpuks leidsin õrna sinise tooni ja venekeelse tekstiga. See tundus sobivat, kuna karbi saaja on rahvuselt venelane. Nüüd jõuludeks sai siis tütre karp ka valmis, seni jagati ema ehtelaegast kahe peale.

Roosiline ehtelaegas

Telliti just selle roosilise paberiga ehtelaegas, mille peale väga palju kaunistusi ei pannud, sest paber on iseendast juba ilus. Peale sai lillekimp ja külgedele roosid, sest roosid on sünnipäevalapse lemmikud. Sisse sai kamee. Nii et kaks ühes, nii sünnipäevakink kui ka jõulukingitus.

Helelilla unistus

Seda olen ma varem ka öelnud, et lilla värv on mu lemmik. Selles toonis kaarte olen hakanud viimasel ajal päris julgelt pakkuma ja need on hästi vastu võetud. Mul oli helelilla Nepali paber juba ammu olemas, aga kuidagi ei leidnud sobivat tooni kaunistuspaberit juurde. Sel suvel sain väga ilusa romantilise  Maja Design paberi ja mõte hakkas idanema. Minu puhul võtab  mõttest teostuseni jõudmine väga kaua aega, aga lõpuks sain valmis ja olen ülirahul. Kartongi kaunistasin kahte tooni Nepali paberiga. Kaane detail on ka lilla nepaliga kaetud. Sobivas toonis pitsi ja paela otsimisega läks samuti hulga aega, no ei sobinud midagi või nagu öeldakse, ei kõnetanud mind. Lõpuks aga läks kõik nii nagu ma tahtsin ja tulemus räägib ise enda eest. Lilleõied on sobivas toonis, kasutasin filigreed ja sees on kaunistuseks kamee. Detailide kinnituseks sai tehtud alus uue lõiketeraga, mis sobib oma kuju poolest väga ilusti karbi kaunistuseks. Kõik ääred on toonitatud distress tindiga. Paneelidel kasutasin neetide kinnitamisel veel väikest metallist lilleõit. See ehtelaegas on vaieldamatult minu senine lemmik ja tehnilise teostusega jäin ka seekord rahule.

Roosa ehtelaegas

See ehtelaegas läheb kaunisatma sama koolilõpetaja tuba, kellele ma koolilõpu kaardi tegin. Kuna karbi tellimus tuli kaardi omast hiljem, siis on karp natuke teistes toonides, sest sarnast paberit ei ole enam, aga lilled said enam-vähem samad.