Aiast ka

Täna tegin fotokaga tiiru aias ja sain isegi selle suve esimese! liblika objektiivi ette. Sel suvel on liblikaid vähe, seda ütlevad teisedki ja seda külma kevade tõttu. Lootsin täna oma uut päevaliiliat pildistada, aga polnud ühkti avanenud õit. See-eest sain jäädvustada esimese õie nelgiõieliselt sammalroosilt. On teine selline nääpsuke, aga esimese talve elas ikka üle. Ühel iirisel on ajaarvamine sassi läinud, oli ühe õie avanud. Rohutirtsud armastavad päevaliiliaid, jälgisin üht tegelast kohe tükk aega.
Midagi kurba on ka meie aiasõprade ringkonnas juhtunud. Olen jälginud Thela aiablogi  aastaid. Olen tuttav tema aia kujunemise looga kivisel pinnasel ja samuti ka muude elulooliste sündmustega. Juulikuu Maakodu numbris ilmus pikk lugu Thela tervendavast aiast. Kõik tundus ilus, kuigi ohumärke oli tunda õhus juba ammu... Nii juhtuski, et see tugev ja samas nii habras naine jõudis kohale... Tema blogi päises on moto "Me kõik oleme kuhugi teel". Olgu tal siis seal taevastes aedades  palju rahu.

Lauaorganisaator

Mõtlesin, et mida kinkida pojale sünnipäevaks. Ta ikka joonistab vahel ja sellepärast tekkiski mõte, et tal oleks laua peale vaja mingit asjade hoiustamise kohta, näiteks nii piltidele, pliiatsitele ja pintslitele ning telefonigi võiks käest ära panna. Olin neid lauaorganisaatoreid küll varem näinud, aga mitte ise teinud. See on täielik taaskasutus ja sellepärast oli seda ka keeruline teha ning kokku liimida alusele. Sai kasutatud lainepapist karpe, samuti üks endine paberihoidja. Võtsin selle üksipulgi lahti, katsin nepaali paberiga ja disainpaberiga mõlemalt poolt ning liimisin uuesti kokku. Kuna tema toa seinad on ka sinised ja pruunid, siis sellistes toonides sai ka minu lauaorganisaator.

Katsikukaart kaksikutele

Seda vist väga tihti ette ei tule, et tuleb teha kaart kaksikutele. Minul selline harukordne võimalus avanes. Tore ka see, et üks neist poiss ja teine tüdruk. Ega siin palju variante polegi kui klassikaline sinine ja roosa. Kaart pidi olema tasapinnaline, et seda oleks parem arhiveerida. Tahtsin algul ka nimed esiküljele panna, aga ei mahtunud, lisasin siis sisse. Kaart on teksti ja vahelehega.

Šokolaaditasku vanemale härrale

Naabrimees peab homme sünnipäeva. Ta on terve oma elu tegelenud autodega. Küll ise olnud pikka aega autojuht ja nüüd remondib ja putitab autosid. Valisin liiklusteemalise tausta ja igasuguseid autosid ning mutreid kaunistuseks. Kuna naabrimees on sündinud Lõvi tähtkujus, siis sai ka metallist lõvikujuline sang peale. Printisin oma uue värviprinteriga ka pildi välja. Pildil on tõesti puhtad ja selged toonid, aga täna keeldus printer minuga koostööst. Kui me teineteist rohkem usaldama hakkame, siis sellest ka lähemalt, aga homme hommikul tuleb jälle raamatukokku printima minna. See šokolaaditasku sai mõõdult natuke suurem ja sisse ka päris tasku paelaga kinni.

Südasuvi aias ja aiaprojektist ka

Mõned päevad on olnud tõesti südasuviselt mõnusad soojad ja saab aias ilma suuremate vammusteta tegutseda. Sellist suve ma naudin täiega. Olen päris palju ümberkorraldusi teinud ja seetõttu tuleb  järgmine kevad väga huvitav, et kuhu küll need sibulikud kõik maha pandud said.
Aiaprojekti idee küpses mul peas juba tükk aega. Nüüd, kui vaba aega rohkem käes, sai see ka lõpuks ellu viidud. Aga iga asja juures on omad agad. Kõigest siis järgemööda. Minu aiaprojekt on veesilm ehk varblaste kümblustünn. Selleks tuli võtta üks vana kastrul, lasta naabrimehel sangad maha võtta, kaevata auk ja kastrul auku panna, muld ümber poti ilusti kinni ajada ning vesi niinimetet "tiiki" kanda. No rohkem sinna ei mahugi kui umbes kaks kastekannutäit. Tekkinud veesilm on tõesti minimalistlik, aga minu miniaeda palju suurem ei mahukski ära. Kujundasin ümbruse ka ilusti ära. Kaks minihostat said uue koha, mõned iirised, kaks mägisibulat ja muud mudru ka. Üleeile võtsin fotoka kaasa ja läksin kõike seda ilu pildistama. Ja mis mina nägin... Minu tiik tilgatumalt tühi. Aru ma ei saa, kuidas vesi seal kaks päeva sees püsis ja siis äkki ära kadus? Põhjas auku ei ole, mõni veepiisake on sinna isegi pidama jäänud. Ühtegi loomajälge ka näha ei ole ja vaevalt, et varblased selle tühjaks jõid! Või auras vesi sooja päevaga lihtsalt ära või ... Ma ei tea. Uuesti vett sisse kanda veel ei ole viitsinud, ehk tuleb vihma, mida homseks lubatakse. Kõigest sellest mõned pildid ka. Püüdsin siis nii pildistada, et tühi kastrul väga silma ei paistaks.
Aias õitsevad ka minu seitse allesjäänud roosi ja liiliad. Sel aastal küll kesisemalt kui varem, aga ilus on ikka. Lavendel on ka õites ja kui muud enam ei ole, siis kive olen ma küll päris palju kokku tassinud. Sellised suvepildikesed siis.

 
Home | Gallery | Tutorials | Freebies | About Us | Contact Us

Copyright © 2009 Liblika Lend |Designed by Templatemo |Converted to blogger by BloggerThemes.Net

Usage Rights

DesignBlog BloggerTheme comes under a Creative Commons License.This template is free of charge to create a personal blog.You can make changes to the templates to suit your needs.But You must keep the footer links Intact.