Juubelikaart kahele

Kui üks kaasadest on sündinud kuu lõpus ja teine kuu alguses, siis on mõistlik tähistada koos. Ilus pidu ka, kokku sada. Kliendi mõte seoses sellega oli, et kui Eesti tähistab oma sajandat juubelit, siis sobiks abikaasadele ka samas stiilis kaart. Pidu pidi toimuma välikeskkonnas. Sai kasutatud palju rohelist, võibolla kuskil õitseb veel pojenge, õhus on liblikaid ja kiile ja juubeliaasta logo stiilis juubilaride initsiaalid ja sada. See oli tore väljakutse. Mulle meeldib, kui peab natuke mõtlema ja kaardil on saajate isikupära.

Ja sisse sai selline V. Osila luuletus

Kellena, polegi tähtis see,
sündisite siia maailma,
sest kui ei oleks juhtunud see,
jäänuks ju ilm teist ilma.
Teilgi polnuks siis võimalust
näha ja tunda maailma-
ei ta kohatist kitsust, ei avarust,
ei vihmast, ei päikselist ilma.
Olemas olla on ilmatu hää!
Maailm teid vajab, teie maailma.
Ega omavahel need võõraks ei jää,
kes näevad teineteist silmast-silma.
Kuni vaimustust tunnete ilma ees,
ei tuhmu sära te silmades.

Suvine pulmakaart

Natuke lillakates ja roosakates toonides rahataskuga kaart tänasesse pulma. Kaart on juba teine variant, sest esimesega juhtus äpardus õhtul pool kaksteist. Tahtsin veel üht serva natuke tasandada, aga lõikasin päris sügavale sisse. Vaatasin, kas saan midagi taastada, aga ei õnnestunud. Uus kaart sai valmis pool kaks öösel. Polegi enam nii kaua öösel üleval olnud. See teine variant sai igatahes parem, lilli enam kaare peale ei pannud, nüüd on seal pisikesed pärlid. Lilled aga nii ülal kui all.

Põhikooli lõpetajale

Ei oska ma olla originaalne ega mõelda ilusaid postituste pealkirju. Las olla siis nii, et kaart räägib iseenda eest. Ja lisan siia ka seda, et iga kingsepp jäägu oma liistude juurde. Kaartide tegemine õnnestub mul paremini, kui lillede seadmine. Meeldivad küll mõlemad tegevused, aga floristitööd päris hobikorras teha ei saa. Olgu siis need lilled kaardi peal.
Sel suvel püüan siis kaardirõõmu valmistada kõigile, kes soovivad. Sügisest kahjuks seda enam teha ei saa, nii et kasutage viimast võimalust!

Gümnaasiumilõpetajale

Seekordne kaart läheb noormehele, kellele vanavanemad soovivad tuult tiibadesse. Kiiliga lõiketera leidis küll esimest korda kasutust. Kaart sinistes toonides ja rahataskuga. Sisse juba tuttav salm, mis minu luuletuste valikus olemas.

Kevadine juubelikaart

See kaart on täitsa vahele jäänud. Kui olid kiired  ajad, ei jõudnud kõiki postitusi teha ja eks ta nii siis vahele jäigi. See on ikka brushodega tehtud kaart, lisaks üks raam ja raami sees klaasi meenutav ma ei teagi mis. Kaart läks  arstist juubilarile, kes aastaid tagasi oli ka minu perearst. Ma mäletan, et kui ma põdesin angiini, siis käis ta mind kogu aeg vaatamas, ilma kutsumata tuli ja küsis, kuidas tervis on. Sellised hetked jäävad eluks ajaks meelde.

Kaart koolilõpetajale

Nüüd lõpuks saan näidata ka mõned kaardid, mis valmisid koolilõpetajatele. See kaart läks tüdrukule, kes lõpetas põhikooli, tellijaks vanaema. Kaart on rahataskuga.

Suveromantika

Kolmandik juunist on läbi ja polegi siia enam midagi postitanud. Mõni kiire pilt fb lehel ja ongi kõik. Nädala pärast on kool läbi. Ma ei suuda seda veel endale ette kujutada, et enam ei ole Vaksali tänava kohvikut, meie seltskonda, kolme erilist ja omanäolist juhendajat, lilli ja palju muudki, mis sinna juurde käis. Nüüd on tunne, et võiks juba midagi teha, lilled hakkavad käes püsima, kõrgused lähevad paika, lillede vahele saab õhku ja tuhat muud pisiasja veel. Mis saab edasi? Tuhat küsimust, mõtet ja kõhklust-kahtlust poeb hinge.
Ma tahan sellel alal töötada, mis muidu kõigest õpitust kasu on. Iga päev peab lilledega tegelema ja kimbu sättima, muidu kaob tunnetus käest. See ei ole päris rattasõit, et kord õpitud ja siis enam ei unune. Ununeb küll, uusi suundi ja trende tuleb iga päev juurde, kõige sellega tuleb kursis olla ja ise katsetada. Käisin Räpina demo üritusel, kus soome florist Tiina Koskinen tegi kokku viisteist suvist seadet ja kimpu. Sealt sain ise idee, teha hambaorkidest kimbu või seade alus.
Esimene kimp on kodus tehtud mulle kingitud talinelkidest. Ma pidin pikali kukkuma, kui mai lõpus talinelgid õitsesid. Loodus on nii muutunud. Kui tavaliselt saan ikka tulpe, siis sel aastal polnud neist enam jälgegi. Teised seaded ja kimbud on tehtud koolis.