Kui ma seda aega novembris meenutan, siis selline Duracelli jänese tunne tuleb küll peale. Ma tegin ja tegelesin kõigega nagu üleskeeratud jänes. Koolis olin tavaliselt poole viieni, läksin korteri juurde, sõin kui oli ja hakkasin jälle otsast peale. Lõikusin detaile välja, panin valmis enam-vähem järgmise päeva koguse ja siis läksin magama. Hommikul tegelesin põhitööga, mis läks juba inertsi pealt ja siis kas vabade tundide ajal või pärast tunde hakkasime heategevusprojekti tegema. Kokku tuli teha 190 kaarti Vastseliina ja Otepää hooldekodudele. Registreerisin kohe esimesel päeval, et saaks endale lähedalasuvad kohad, et käsipostiga kohale viia. Materjalist läks käiku kõik, mis oli, just kaarditoorikute näol. Tegime kartongist põhjade peale, mul oli Räpina rahakartongi ja tavalist. Mul on päris suur kogus disainpabereid, aga ega neid eriti vähemaks ei jäänud. Taaskasutusmaterjalist kasutasime pimedate kirja paberit, mida Ave oli kusagilt saanud ja Telia mingeid jõulukaarte põhjadena. Ootasime ka lubatud toorikuid, aga need saabusid siis, kui kaardid juba valmis olid. Jäävad järgmist aastat ootama.
Projekti käiku kajastasime kooli kodulehel ja fb lehel. Põnev tegemine oli, aeg läks kiiremini ja mulle tundub, et ilma kaarte tegemata ma ei saa. See on sisemine vajadus. Kuigi kaardid olid lihtsad ja seal väga palju erilist ei ole, pidi ennem väga täpselt paika panema, kuidas teha. Kavandid said tehtud ja mõned kaardid tegin ise ka, aga nendest mul ühtegi pilti ei ole. Õpilased olid tublid ja kõik tegid usinasti kaasa, kõige nooremad kunstiringist 4.klassist ja vanemad 12.klassi loovuse mooduli õpilased. Loovuse mooduli omadele õpetasin ma jõulutähe tegemist, st kuidas õit välja pressida ja kroonlehti koolutada. Paar pilti ikka õnnestus leida endal ka. Tegime valminud töödest väikese näituse ka ja siis pildistati kaardid üles. Klassi akendele tegin paberkottidest jõulutähed ja kaunistasin tuledega. Idee pärit Pinterestist.
