Teine teekarp ka

Veel üks teekarp õpetajale. Sellele valisime lillakad toonid ja liblikad. Ka kuju poolest sai natuke teistsugune. Tegelikult meeldivad mulle suurte äärtega karbid isegi rohkem. Otsustasin selle karbi katta tapeediga, aga tapeet on teadupärast paksem kui nepaal. Ääri nagu õieti ei jäänudki. Võtsin lahti ja lõikasin tervelt ühe sentimeetri maha. Pärast vaatasin, et oleks piisanud ka poolest, sest karbi vahesse pidi üks kindel asi ära mahtuma. Loodan, et ikka mahtus.
Disainpaberitest kasutasin seekord Stamperia Lilac Flowers ja Studiolight English Garden. Huvitaval kombel just teist poolt, mitte esikülge, kus peal oli teetass. See kividega pool sobis väga hästi Stamperia paberitega. Sisu ja vaheseinad katsin aga nepaali paberiga. Valin alati mitmest komplektist omavahel sobivaid pabereid, see teeb töö põnevamaks ja huvitavamaks. Kaane peale sai väike tepakike ja pilt ning lilled. Pitsi ja paela ka. Paneelidel sai filigreedele pärl, taustaks pael.
Kaane kujundusega ma päris rahule ei jäänud, sai liiga kirju ja pildi ning tausta vahe pole selgepiiriline, aga selline sai.

Üks romantiline teekarp

Üle hulga aja sai jälle paberitööd tehtud. Mul seisab kogu aeg mõni poolik asi laua peal ja kui vaba hetk tuleb, siis nokitsen edasi. Suvel kaua vabu hetki ette ei tule, aga mõned asjad ikka peab ära tegema. See teekarp läheb ühele õpetajale ja teine tuleb veel, sellepärast ka pealkirjas Üks...
Sain Lemoncraftist väga ilusa teetassiga paberi ja sellest sai kõik alguse. See on Ukraina firma Scrapmir komplektist Delicious Recipcs nimega Breakfest. Selle paberiga sobitasin kokku veel Stamperia roosilise paberi, riba pealt nime ei leidnud. Kaunistuseks pitsi, filigreed, chipboard. Kaanele sättisin ka keti külge teetassi ja teekannu. Silikoonist tegin kaane kaunistused. Seekord lilli ja liblikaid ei pannudki, lihtsalt ei mahtunud enam.

Teekarp öökullidega

Kui üks õde sai enda lemmiku liblikakarbi, siis ega teinegi tohi ilma jääda. Teise õe lemmikud on öökullid. Tegin selle karbi enam-vähem samades toonides. Karbi kaanele sai raami sisse öökull ja kaunistuseks lilli ning liblikad peitsin lillede alla ära. See on minu kiiks. Karbi paneelid kaunistasin ka öökullidega. Pitsi ja paela ka ikka. Karbil on kahepoolne kettkinnitus, aga seest pilte ei saanudki.

Teekarp liblikatega

Väga romantiliste disainpaberitega sai tehtud see teekarp. Laserdisainist sain ka liblikaid ja otsustasin need karbile panna. Karbi peale sai seekord teedjoov daam ja kõrvale traditsioonilised lusikad. Natuke pitsi nii kaanele kui ka paneelidele. Väga romantiline teekarp ja läks seekord Hollandisse.

Lavendlililla teekarp

Suvine teekarp, mis ammu valmis, aga ikka veel pildstamata. Valisin disainpaberiks ühe lavendlikarva paberi, siis veel rohkem ei olnud. Seda ühte andis ikka paigutada, lõpuks saigi külgedele teisest komplektist. Lavendlililla on üks mu lemmikutest, tahtsn ikka aias lavendlipõõsa all pilti teha, aga lavendel nüüdseks ammu õitsenud ja nii jäigi tegemata. Mu lavendliarmastus sai alguse Prantsusmaalt Provance´ist, kui seal reisil käisin mõned head aastad tagasi. See joovastav lõhn on siiani meeles ja nüüd saab juba oma aias seda lõhna tunda

Romantiline teekarp

Selline soov tuli minu postkasti. Romantiline ja vintage, sai kasutatud roosakat disainpaberit, pitsi ja paela, liblikaid ja lilli. Kuna mul ei olnud päris sellist tooni nepaali paberit kui vaja, siis keerasin ühe mustrilise teisipidi ja pärast katsin põhja ja tagakülje mustrilise nepaaliga, et ei jääks karvaseks. See on see probleem, kui keerata nepaal teisipidi. Karpi tegin rõõmuga, see on nii minulik teema. Seekord kinnituseks paelad ja sisse sai ka keti asemel pael. Naudi head teed!

Kolmas karp seeriast teekarbid

Romantilised paberid annavad nii palju võimalusi kujundamiseks ja selle karbi juures sai jälle paberitega mängida. Oma esimeste karpidega  ma seda teha ei osanud või ei julenud pabereid lõikuda ja ringi sättida. Tavaliselt kulubki ikka kaks lehte ära, et saada mustrid õigesti jooksma, aga selle karbi juures väliskülgedele piisas ka ühest. Natuke filigreed külgedele, kaanele sai pitsi ja paela ka ja pilt kaunistustega.

Lilleline teekarp

Teekarpide seeria teine karp sai lillelistest Wild Orchid paberitest. Põhjaks valisin sinaka nepaali paberi ja külje paneelidele roosakas toonis paberi ning kaanepaneelile orhideeõilise disainpaberi. Mulle meeldib nii, et kaas on rohkem esile tõstetud ja küljed tagasihoidlikumad, ühel koolitusel räägiti ka nii. Kaunistuseks pitsi, filigreed, teetassi pilt ja lilli ka.
Viimasel ajal teen rohkem  poodi müügiks, mitte tellimustöid ja see teekarp leidis täna omaniku.

Teekarp

Üle hulga aja sai jälle karpe meisterdatud. Alustatud juba eelmisel aastal, aga lõpetamiseni jõudsin alles nüüd. See sada päeva Saksamaal tekitas ikka suure augu minu käsitöö tegemistesse. Kui ma nüüd järele mõtlen või õigemini juba ette, siis ega minust enam suurt käsitöölist ei saa. Tööd on vaja teha ja raha teenida, et saaks elada. Sellega seoses tuleb varsti jälle oma asjad pakkida ja teele asuda. Niisama lebotamine hakkab ära tüütama ka ja pole eriti tulus tegevus. No vahepeal ikka nokitsen ka natuke.
See teekarp on natuke teistsugune. Tegin embossinguga roosid kaanele ja esipaneelile. Muidu mulle puidumustriga paberid väga meeldivad, aga jäi kuidagi igavaks. Sain uue aurava teetassi lõiketera, mida oli vaja kohe proovida. Külgedele lisasin sangad, rohkem ilu pärast kui vajadusest. Sisse leidsin veel viimase ajalehemustriga kattepaberi ja hulga pilte sai ka jälle tehtud,millest mõned panen ka siia.

Roheroosa teekarp

Selle karbi juures meeldib mulle endale kõige rohkem rooside paigutus. Küllaltki keeruline on nende disainpaberite puhul just selle õige koha leidmine. Muster või lilled ei ole ju korrapäraselt asetatud ja ega see ei meeldiks ka. Loominguliselt lähenedes ongi asjal oma võlu.
Vahel õnnestub mõni asi ka endal üle anda ja nii eile juhtuski. Karbi juurde ka üks kevadine kaart, mida ma olen juba näidanud ja uue hobi floristika alalt endavalmistatud seade nelkidega. Ma arutasin oma juhendajaga ka veel läbi, et kas seda sobib kinkida, nii algaja nagu ma veel olen, aga juhendaja arvas, et loomulikult. Oma tehtud asi on ikka see kõige parem, arvan ma ise. Mina hindan käsitööd, seda armastust, hinge ja soojust, mis sellesse on pandud. Vaev ja aeg, mis ka sellesse on pandud, ei paista ju välja ega tohigi paista, pigem ikka rõõm tegemisest ja siis see ootus, et kuidas saajale meeldib. Tavaliselt on rõõm kahepoolne.