Üle hulga aja sai jälle karpe meisterdatud. Alustatud juba eelmisel aastal, aga lõpetamiseni jõudsin alles nüüd. See sada päeva Saksamaal tekitas ikka suure augu minu käsitöö tegemistesse. Kui ma nüüd järele mõtlen või õigemini juba ette, siis ega minust enam suurt käsitöölist ei saa. Tööd on vaja teha ja raha teenida, et saaks elada. Sellega seoses tuleb varsti jälle oma asjad pakkida ja teele asuda. Niisama lebotamine hakkab ära tüütama ka ja pole eriti tulus tegevus. No vahepeal ikka nokitsen ka natuke.
See teekarp on natuke teistsugune. Tegin embossinguga roosid kaanele ja esipaneelile. Muidu mulle puidumustriga paberid väga meeldivad, aga jäi kuidagi igavaks. Sain uue aurava teetassi lõiketera, mida oli vaja kohe proovida. Külgedele lisasin sangad, rohkem ilu pärast kui vajadusest. Sisse leidsin veel viimase ajalehemustriga kattepaberi ja hulga pilte sai ka jälle tehtud,millest mõned panen ka siia.
4 kommentaari:
Mulle suu teekarp väga meeldib! Puidu imitatsioon on alati ilus. Mind aga hakkas hoopis, sinu postitust lugedes, kummitama üks imeilus laul: See on tee
Nad rändavad nii päevast päeva
See on tee
Nad rändavad siis ajast aega
See on tee
Ta nähtamatu rajana kulgeb
See on tee
Ta ootab kui riskida julged.
/Urban Symphony - Rändajad/
Aga usun, et ega see käsitööpisik sind ei jäta, jään uut ilu ootama.
Oo, aitäh nende laulusõnade eest ka! Mulle ütles kunagi üks leedu kolleeg, et ma olevat kosmopoliit. Ise ennast küll selleks ei pea, aga mine sa tea.
Väga ilus teekarp! Ma mõtlesin, et ongi selline valgete roosidega paber, nagu valatult sobivad need roosid sinna ja on sarnased ka paberil olevatega. Igatahes lööb see kohe karbi särama.
Aitäh, Malle! Mulle ka meeldivad need roosid, pole varem niimoodi karpi tuunind, aga proovisin seekord ja jäin tulemusega rahule.
Postita kommentaar