Juubeliks

Üks kena juubelikaart veel näitamata. Natuke särtsakam, rohkete lilledega ja kaunistuseks kella väljalõige, mille kasutamiseks ootasin sobivat momenti. Paari kroonlehe tegemiseks kasutasin värvitud puuvillaõisiku tupplehti. Jällegi ootasid õiget hetke, loomulikult on neid rohkem ja üks mõte on ka, kuidas neid dekoreerimiseks kasutada. Sain oma lemmiksisustuspoest Decora.
Kaardile sai ka ilus Virve Osila luuletus Õnnest

 Õnn oli sündida ilma.

Õnn on siin elada;

ka pärast pisaraid silmas

lasta naerudel helada.

Õnne ei õnnestu osta

ühegi hinna eest –

eluhüüdele vastu kosta

õnnetunne saab rinna seest.

Õnnel on tuhat nägu –

oma tunned ja tead…

ajalagendikul ja –rägus

seda hoolega hoidma pead.

Rahvuslikus stiilis

Päris selliseid kaarte ma polegi teinud. Eelmisest suvest on meeles üks moonidega kaart ja ongi kõik. Seekord siis koguni kaks kaarti ja karbiga. Aega oli suhteliselt vähe ja selliseid rahvuslikke motiive nagu mul vaja oli, ma ei leidnud. Hiljutisel paberlillede koolitusel sai just rahvuslikke lilli tehtud ja nii ma otsustasingi teha lillelised kaardid. Mõned roosid ka vahele ja paela ka. Siin on osa rukkililli ka Irina tehtud.

Romantiline teekarp

Selline soov tuli minu postkasti. Romantiline ja vintage, sai kasutatud roosakat disainpaberit, pitsi ja paela, liblikaid ja lilli. Kuna mul ei olnud päris sellist tooni nepaali paberit kui vaja, siis keerasin ühe mustrilise teisipidi ja pärast katsin põhja ja tagakülje mustrilise nepaaliga, et ei jääks karvaseks. See on see probleem, kui keerata nepaal teisipidi. Karpi tegin rõõmuga, see on nii minulik teema. Seekord kinnituseks paelad ja sisse sai ka keti asemel pael. Naudi head teed!

Daam koerakesega

Selline soov oli, et oleks mereteemaline kaart kalandushuvilisele neiule, aga tingimuseks, et oleks ka blondiin musta koerakesega. No kuhu ma siis selle veel panen? Mereranda mõlemad jalutama. Ma olen üldiselt korraarmastaja inimene, mis küll ei tähenda seda, et mul kõik ümberringi korras oleks, aga mingi kord peab olema, kas või tolmukord! Sellepärast ma ka rebitud paberiservadega kaarte ei tee, aga siin ma proovisin. Natuke kiiksuga jälle selles mõttes, et puiduimitatsiooniga taustast sai mererand! Need teokarbid on endal kipsivormiga tehtud. Natuke lilli, sisalit ja võrku sai ka ühe lõiketeraga tehtud, mis muidugi ei olnud võrgu oma. Niiet palju asju sai kombineeritud ja kala sai hoopis sissepoole.

Kaart orhideedega

Natuke teistmoodi kaart nagu need viimased kolm on saanud. Siin on rohkem värve ja sära. Suutsin seekord liblikast loobuda kiili kasuks. Kaardil on nii orhideedega väljalõikeid kui ka mõned õied. Natuke blingi sai ka peale.

Tere, kevad!

Täna õhtul algab kauaoodatud kevad. Kevade alguse puhuks tegin ma ekstra sellise kaardi. Tüdruk on värvitud brushodega ja liblikad lõigatud samast paberist. Üks üksik sinilill käes kevadet tervitamas. Külm on veel väljas ja päikest vähe, homme pidi soojem olema, lootus sureb viimasena!

Kevadekuulutaja

Viimase aja kaardid tulevadki sellised õrnad ja kevadised. See juubelikaart just seda kevadeootust väljendabki. Linnud laulavad ja liblikd lendvad õhus ringi. Keskele sai omatehtud lill, mille ümber ehitasin kaardi pastelsetes toonides. Seekord ka natuke pitsi ja pärleid.

Retseptiraamat

Selle retseptiraamatuga sai vanu oskusi värskendatud. Kartsin juba, et ammu õpitu on ununenud, aga õnneks sain ikka hakkama. Klapiga peidetud belgia pistes märkmikku ma vist polegi teinud peale koolituse, ilma klapita küll. Materjali kulus selle raamatu valmistamiseks päris palju, on teine selline kobedam. Sees kakssada kuusteist lehekülge Räpina ökopaberit. Lehekülgede tembeldamiseks ostsin uue templi, sest sooviti just selliseid lehti. Täna tegin siis sada kaheksa tembeldatud lehte. Sildid retseptidele, nimelisi kaksteist, mis on esikülje taskus ja veel lisaks kaheksa tagataskus. Köidetud sai kaheksateist plokki. Õmblemisniit oli nii pikk, et ulatus töölaua pealt toaukseni. Õnneks keerdu ei läinud ja jagus küll. Tõelist raskust valmistas seekord kaane kaunistamine, no kuidagi ei leidnud seda õiget tunnet. Lõpuks kasutasin sama sildi motiivi mis vahelehtedel ja vot see oligi see, mida ma otsisin.
Praegu on suur rahulolu hinges, et valmis sai, paras väljakutse mulle, aga hakkama sain. Nii on paljude asjadega elus, et alla ei tohi kunagi anda, hakkama saab alati ja kui midagi ei täitu praegu, siis pole veel selleks õige aeg, aga püüeldes oma eesmärkide poole võivad nad siiski täide minna.

Kevad ei ole enam kaugel!

Ainult seitse päeva veel on ametliku kevade alguseni. Meie looduses see aga ei kehti, sest seda valget ollust on maas veel päris paksult, kuigi päike soojendab juba meeldivalt. Kuigi kalendris on märgitud kõik aastaajad ühepikkuseks, siis miks ometi on nii, et talv tundub neist kõige pikem olevat. Kevad seal kusagil vahepeal möödub nii märkamatult, aga õnneks tuleb siis suvi. No sügis ka veel kuidagi läheb, kui on soe, aga see talv... Kui seda lund ja külma ainult ei oleks! Mõned suusasõbrad lööks nüüd mu küll risti selle eest. Ma ei saa sinna midagi parata, et talv mulle kohe üldse ei meeldi, aga see on meie laiuskraadi häda. Saab ju ka soojemasse kliimasse vahel putkata, aga see pole ikka see... Toome siis kevade tuppa, kas okste või lillede näol või paneks need jäädavalt kaardile.