Südasuvi aias ja aiaprojektist ka

Mõned päevad on olnud tõesti südasuviselt mõnusad soojad ja saab aias ilma suuremate vammusteta tegutseda. Sellist suve ma naudin täiega. Olen päris palju ümberkorraldusi teinud ja seetõttu tuleb  järgmine kevad väga huvitav, et kuhu küll need sibulikud kõik maha pandud said.
Aiaprojekti idee küpses mul peas juba tükk aega. Nüüd, kui vaba aega rohkem käes, sai see ka lõpuks ellu viidud. Aga iga asja juures on omad agad. Kõigest siis järgemööda. Minu aiaprojekt on veesilm ehk varblaste kümblustünn. Selleks tuli võtta üks vana kastrul, lasta naabrimehel sangad maha võtta, kaevata auk ja kastrul auku panna, muld ümber poti ilusti kinni ajada ning vesi niinimetet "tiiki" kanda. No rohkem sinna ei mahugi kui umbes kaks kastekannutäit. Tekkinud veesilm on tõesti minimalistlik, aga minu miniaeda palju suurem ei mahukski ära. Kujundasin ümbruse ka ilusti ära. Kaks minihostat said uue koha, mõned iirised, kaks mägisibulat ja muud mudru ka. Üleeile võtsin fotoka kaasa ja läksin kõike seda ilu pildistama. Ja mis mina nägin... Minu tiik tilgatumalt tühi. Aru ma ei saa, kuidas vesi seal kaks päeva sees püsis ja siis äkki ära kadus? Põhjas auku ei ole, mõni veepiisake on sinna isegi pidama jäänud. Ühtegi loomajälge ka näha ei ole ja vaevalt, et varblased selle tühjaks jõid! Või auras vesi sooja päevaga lihtsalt ära või ... Ma ei tea. Uuesti vett sisse kanda veel ei ole viitsinud, ehk tuleb vihma, mida homseks lubatakse. Kõigest sellest mõned pildid ka. Püüdsin siis nii pildistada, et tühi kastrul väga silma ei paistaks.
Aias õitsevad ka minu seitse allesjäänud roosi ja liiliad. Sel aastal küll kesisemalt kui varem, aga ilus on ikka. Lavendel on ka õites ja kui muud enam ei ole, siis kive olen ma küll päris palju kokku tassinud. Sellised suvepildikesed siis.