Uued kaardid

Üle hulga aja valmisid mõned sünnipäevakaardid. Põhjuseks olid muidugi ka uued lõiketerad ja kindlasti see, sain jälle Sizzix masinat kasutada. Lilla taustaga kaardi detailid olid küll juba kevadest olemas, aga ju ma nuputasin seda tausta ja nii nad seisma jäidki. Praegu pikkadel ja pimedatel sügisõhtutel on hea nokitseda ja pingeid maha võtta just kaarte valmistades. Eks neid tuleb lähiajal veel, aga mõned on lihtsalt pildistamata. Praegu olen juba vaikselt jõululainel.

Süame ja hingega muusikas

Reedel käisin Piusa Külastuskeskuses Kait Tamra kontserdil. Mulle meeldivad väga tema laulud, eriti südamlikud tekstid ja lihtsad viisid. Kuna oli tulemas hingedepäev, siis rääkis Kait Tamra laulude vahele oma pere lugu, oma lähedastest, keda enam pole meie hulgas ja koos lauludega saime meiegi osa tema elust. Tema laulutekstid on põhiliselt pärit Hando Runneli, Jaan Kaplinski, Anna Haava, Juhan Smuuli ja Artur Adsoni või enda sulest. Tema kuulsaim lugu "Oma saar" on ka järgmise laulupeo repertuaaris. Kuigi Kait Tamra oli natuke külmetunud, nautisid kõik tema laulu, mis  mõjus Piusa ürgses ümbruses väga võimsalt.
Mõtisklesin oma lähedastest ja süütasin eile aknal küünla kõikide lahkunud hingede mälestuseks, et nad näeks koju tulla, kuigi kodu on nüüd hoopis kaugel.

Põlvakate juubel

Käisin minagi Põlva Käsitööklubi 20.juubelil ja kohtusin seal inimesega, kellega ma siiani olin suhelnud ainult interneti teel küll meilides või blogi külastades, olgu siin veelkord tema blogi aadress Paberipalavik, et kõigil oleks selge, kellega tegu. See oli küll väga põgus kohtumine, sest meil ei olnud rohkem aega, aga üritus põlvaktel oli väga suurejooneline, nägin neid tublisid naisi, kes terve oma elu on teinud imeilusat käsitööd, mis võrdub kunstiga. Põikasime kiiresti ka näituselt läbi, kui palju erinevaid tehnikaid, korrektselt viimistletud töid, silmailu ja südamerõõmu isetegemise hetkedest! Mõned hetked ürituselt fotoka läbi.

 

Juubeliks

Minu loominguline paus sai just nii pikk nagu ta sai... Tegelikult kestis see ju terve suve muude kohustuste tõttu. Kuna minu naabrinaisel oli suur juubel, siis tegin talle rahataskuga  kaardi ja sisse sai selline salm.

Aastad viivad, 

aastad toovad

aastad elukanga 

koovad.

Mustri ise sisse trükid,

tööd ja toimetused ka.

Elus niigi tuult ja 

äikest,

kangasse koo palju 

päikest!

Lihtsalt...

Mõned kaardid, mis vahepeal olen teinud. Pole enam õiget aega ega viitsimist kaarte teha. Tunnen, kuidas minust kaugeneb scrapbookingu maailm. Tahaks uusi vahendeid, aga... aga... Selleks puudub võimalus, kogu aeg laenata ei sobi minu olemusega kokku, kas kõik või mitte midagi, kaldun siis viimase poole. Ka see kahe kooli vahel pendeldamine kulutab energiat, mida enam pimedatel sügisõhtutel tagasi ei saa. Kevadest olid jäänud veel mõned poolikud kaardid, mis sai nüüd ära lõpetatud ja sellega saabub loominguline paus...

Vaikuses...

Üle vikerkaare astusid täna öösel Su pehmed käpakesed, ikka tasa, nii et keegi ei kuule, et siis sõbral tasakesi tekki pealt tõmmata ja nurrumisega pai nuruda. Olid uhke ja iseteadlik, uudishimulik ja mängulustiline. Oma elu lõpuni jäid Sa poisikeseks, krutskivend.
Taevane kiisude Jumal kutsus Su enda juurde ja taevas süttisid kaks säravat tähte, mis jälgivad kiisusilmade valguses meie töid ja tegemisi siin maa peal.
Süütan küünla Su mälestueks, väike sõber. Oled me südames igavesti. Puhka rahus, kallis Mimmu!

Kuhu kõnnivad kassid,
kui nemad koju ei tule?
Kaugel Kassiopeial
nemad süütavad tule.
Istuvad ratasringis
süte kahvatul kumal.
Tasa nendega kõneleb
kurbade kasside jumal.
Suures Vankris nad sõidavad
üle tähise taeva,
Karjane kaitseb neid külma eest,
öö võtab oma laeva,
silitab siidiseks kasukad,
ravitseb armid ja haavad.
Kollastest kassisilmadest
Linnutee tähed saavad.

Eemal Eestist

Järgnevad poolteist kuud on minu uueks töö-ja elukohaks väike Saksamaa külake Schleching´is. Olen juba nädal aega kohal ja püüan oma uue eluviisiga harjuda. Ümbrus siin on maaliline, ühel pool Saksa Alpid ja teisel pool Austria Alpid. Mõned pildid ka.