Neljapäeval toimus meil järjekordne Mailise karbikoolitus. Eelmisel korral otsustasime, et proovime seda kõige suuremat karpi. Materjali kulu on muidugi suur, täpsust nõuab ka magnetkinnituse tegemine. Minu jaoks kõige aeganõudvam osa oli sisu katmine, otsustasin selle katta Nepali paberiga, sest kartongi ei suutnud ma kuidagi parajasse mõõtu lõigata. Eile lõpetasin ära, sest tahtsin näha, kuidas kaunistustega välja näeb. Mulle meeldib, mindi toonis, mida olen ammu tahtnud teha. Pildiraami katmine oli millimeetrite mäng, sest kattepaber oli otsas. Kombineerisin ja lõikasin ja kasutasin viimse kui tüki ära. Mulle endale meenutab see karp kevadet, mis ei olegi enam nii kaugel. Aitäh Mailisele toreda õhtu eest ja varsti kohtume jälle!
3 kommentaari:
Oi, mis ilus karp jälle ja nii meeldivas värvigammas! Tõesti väga ilus!
Jummel mida Sa oskad . Oled tubli õppija ja õpetaja!
Aitäh, Ilme! Seda nimetatakse elukestev õpe!
Postita kommentaar