Kevad aias

Kevad on minugi aeda jõudnud ja esimene lilbikas, kes oli kirju, ka juba nähtud, aga pildipostituseni pole ikka veel jõudnud. Kuigi kõik kordub igal aastal uuesti, on igal kevadel oma uudsuse võlu. Nii ka sel aastal. Praegu on tunne, et kevad on kestnud kaua, kuigi ta tuli pikkamööda talvega võideldes, kord lumi, siis vihm. Esimsed lumikellukesed ajasid oma pead sirgu läbi sügava lume, aga alla ei andnud. Neist mul sel aastal pilti ei olegi. Võrkiirised õitsesid ka kiiresti, sain veel mõne õie pildile. Praegu on kirgaslillede ja stsillade aeg. Minu aias on sel kevadel üldse sibullilli vähem, sest esimese harvenduse tegid tõenäoliselt rotid või vesirotid juba sügisel, siis maitsesid neile hästi krookused. Praegu harvendatakse hoolega tulpe, no eks mul ole neid ju palju ka. Esimest korda peenart puhastades jäi mulle palju tulbilehti pihku, taim oleks nagu noaga sibula küljest lahti lõigatud. Sellist harvendust on tehtud mitmes kohas. Loodan, et midagi ikka jääb alles ka. Pildid on juba nädal aega tagasi tehtud, aga kuna minu arvuti keeldub jätkuvalt minuga koostööd tegemast, siis lihtsalt varem ei saanud.