Suure kurbusega tuleb tõdeda, et üle poole koolitusest on juba läbi. Mida rohkem me õpime, seda suuremaks kasvab teadmine, et varsti ongi kõik läbi, tuleb lõputöö tegemine, aga oskusi on ikka nii vähe ja lilled ei seisa kindlalt peos. Alla ei anna, tuleb võidelda. Vahel peab elu olema raske, et suudaksid hinnata hetke, kui on kerge. Antud situatsioonis nii see ongi. Lilled on liiga tähtsad mu elus, nendega seotud inimesed liiga kallid, et oma tuju lasta rikkuda.
Kolmapäev algas nagu ikka uute lilledega ja uute töödega. Kõigepealt tegime kimpu kliendile kahekümnest tulbist, millele on lisatud ka vaherohelist.
Siis suur kimp karkassile. Karkassi ääre põimisime viinapuu väätidega läbi, et aluskarkass tuleks suurem ja kimp jääks kompaktsem. Oma kimpude ja seadete tegemiseks püüan alati valida erinevaid lilli, et saada seda tunnetust, mida lill annab käele ja mina edasi oma tööle. Sel nädalal jällegi rikkalik valik uusi lilli, mis reedeks ka lõplikult otsa saavad ehk kõik on ära seatud!
Lõpuks õpetajalt kiirmõte, teha üks seade vette ja kasutada tulpi. Tegin suure ja väikese seade, väike annab edasi suure liikumist.
Neljapäeval tegime kõige rohkem sel nädalal seadeid ja kimpe. Hommiku esimene töö oli ruumiseade plastvahu sisse koostöö projekt Katriniga, kellele meeldibki teha suuri töid. Väga tore oli meil koos tegutseda ja huvitav on ju oma kaaslase käekirja tundma õppida. Kuna valisime oma seade aluseks suure anuma, siis oli vaja ka suuri oksi. Poolunise peaga jätsin kastanid Kastani tänavalt toomata ja seiklused kastaniga niisiis jätkusid ja seadesse nad said. Minu lemmikud streliitsiad ja sobivas toonis tulbid. Võimas!
Siis tegime kiirkimpu ja veel ema-lapse kimpu. Viimane oli väga huvitav teema. Sellist kimpu viiakse emadele sünnitusmajja, paelaga väike beebikimp suurema ümarkimbu küljes. Päeva lõpuks veel vaba seade ülejäänud materjalist, mida jäi ikka üle, aga reedel sai kõik otsa!
Reedel kuulasime muljeid Helsingis toimunud rahvusvahelisest floristide võistlusest, kus osales ka meie õpetaja Pille. Väga hea tunne on, et meid õpetab nii tugev õpetaja! Peale loengut toalilledest tegime lehvikukujulise kimbu karkassile. Viimase tööna tegime glamelie`d. Mina tegin tulbi kroonlehtedest käeehte, mille saab kinnitada paelaga ümber käe. Tegus ja toimekas nädal oli, kodus ootamas aed ja teised hobid.
Lehvikkimp on vaadeldav mõlemalt poolt ja pealt peab olema ka näha, et on lehvik, st kitsam või lapik, mitte ümar!
Glamelie on kaunis, aga püsib väga vähe aega.
2 kommentaari:
Väga ilusad seaded kõik! Mu lemmikuks on streliitsiatega ja ka nelkide-tulpidega seade. Glamelie'st kuulsin esmakordselt siis, kui Meremäel neid kunstlilledest tegime.
Aitäh, Malle! Streliitsiatega minu lemmik ka, ise jäin rahule veel ema-lapse kimbuga ja lehvikuga, aga pildil ei tule see ilu ikka päris välja. Mina polnudki varem glamelie´d teinud, sain selle hoopis kingituseks.
Postita kommentaar