See album on tõenäoliselt küll mu elutöö. Nii suure tööga hakkama saamine ja ainult video juhendi järgi tegemine oli mulle tõeline väljakutse. Ma otsisin youtube´ist sellist videot, kus oleks sammhaaval ja mõõtudega kirjas, kuidas albumit luua. Neid lühikesi iluülevaateid on seal piisavalt, aga tõelist koos õpetusega ma polnud leidnud. Ja siis jäi mulle silma üks tõeliselt pikk videoõpetus, mille ma eelnevalt läbi vaatasin selle mõttega, et kas ma üldse aru saan ja kas mul on selliseid materjale ka võimalik hankida. Teiselt poolt ajendas mind sellist albumit looma ka üks tellimus, kus ma lubasin teha midagi teistsugust.
Video vaadatud, hakkasin tegema. Algul sujus kõik hästi. Sisulehtede jaoks pidin küll teist korda poodi minema, sest ma ei osanud välja arvestada, palju paberit kulub, aga seda ikka kulub. Kõige keerulisem oli leida vahelehtedele sobivaid ümbrikuid. Käisin ka fototarvete poes, aga seal ei olnud ja lõpuks leidsin need ikka Knopka ehk nüüd siis Charloti kauplusest. Nende asemel oleks võinud ka tavalisi ümbrikuid kasutada. Disainpaberid olid põhiliselt ScrapMania Flamingo komplektist, juurde võtsin ka Stamperia Dream, Mintay Secret place, 13@rts pabereid.
Kõik sujus hästi, lehed muudkui valmisid kuni ühel heal päeval tuli sisu ja kaaned omavahel ühendada. Siis tabas mind selline tagasilöök, millest toibumine võttis ikka väga kaua aega. Kleepisin siis kõik kokku nii nagu videos on, aga minul see kinnitus pidama ei jäänud. Proovisin kõik oma teibid ja liimid ja õhemaid pabereid vahele, aga mis lahti peab tulema, see ka lahti tuleb! Sisuplokk oli liiga raske albumi selja jaoks ja tõmbas kinnituse lahti. Kõik!!!
Ma oleks võinud selle postituse pealkirjaks panna ka Higi, veri ja pisarad, sest nüüd ma olin selle kolmanda sõna juurde jõudnud. Et millal siis need kaks esimest olid? Kui suure innuga teha, siis higi on kohe väljas ja verd saab ka kartongi lõigates või jumal teab kuidas näha. Pisaratest pääsu ei olnud. Jätsin töö tükiks ajaks seisma. Vahepeal ma mõtlesin ka! Selle ma mõtlesin suht kiiresti välja, miks mul kogu see kinnitus koos ei püsinud, et mis videos valesti oli. Ma ei tulnud selle pealegi, et nii pikk video ja ma peaks veel teisi juurde vaatama, aga see on nüüd tagantjärele tarkus. See on see vanarahva ütlus, et üheksa korda mõõda ja üks kord lõika.
Sellisel kujul, nagu õige on, ma enam seda kinnitust teha ei saanud ja parandada tuli teisiti. Sellest ma rääkima ei hakka, aga kokku ma ta sain! Tegin kaantele ka pitside ja paberitega kaunistused. Sees kasutasin kuldset embossingut ja kuldseid poolpärle, see oli kliendi soov. Esimest korda tegin magnetkinnitusi lehtdele, see mulle väga meeldib. On ka tavalisi nööriga seotavaid kinnitusi. Kõik lehed ja taskute ääred on ümardatud. Siis mul veel nurgaümrdajat ei olnud, tuli oma vana hea 2sendisega teha! Ega muud põnevat ei juhtunudki! Kokkuvõttes võib öelda, et oli üks tore tegemine! Tulemus mulle endale meeldib küll väga, vigu ei tasu otsida, neid ma tean isegi, aga järgmise albumi juures oskan neid vältida. Kindlasti teen sellist albumit veel, nii põnev oli loomeprotsess!
Mida ma nüüd tagantjärele targana veel teisiti teeksin, on lehekülgede paigutus. Ettepoole on saanud väga rasked sisulehed ja lõpus kergemad ja kujunduselt lihtsamad. Neid võik küll ümber paigutada nii, et esiots poleks nii raske. Muidugi ploki ühendus ka teine, aga seda nüüd juba tean.
Üks hull ettevõtmine ka veel. Sellest albumist tegin ma oma esimese paberitöö video! See oleks ka vast tegemata jäänud, kui poleks olnud Paberipalaviku Mallet, kellega me neid video asju arutasime ja kes ise varem juba videoid tegi. Pole päris selline, nagu youtube tegijatel, aga vähemalt ma alustasin. Filmitud on telefoniga, oma stuudiost ma pilti ei teinud, aga laua peal oli üks väike kapike, selle peal kõik mu suured sõnaraamatud ja viimase vahel oli kaks joonlauda, mille peal oli telefon!
Pilte kõigist lehekülgedest ei pane, kokku on viis taskut, mis on mõlemalt poolt kaunistatud. Igasse taskusse käib sisse ka üks ümbrikuga leht. Lehe küljes on üks väike nupuke, millest on hea seda lehte välja tõmmata ja sisse lükata. Sisekaantel on ka taskud fotode jaoks. Lisaks kaunistasin ma ka kaane ja albumi selja, mis on päris paks. Albumi valmismõõdud on 25x25cm.
Näidisalbumist on ka lühem iluversioon neile, kes ei taha tervet tööprotsessi läbi vaadata.
Nüüd, kui mul enda versioon valmis sai, läksin ma scrapalbumi digikoolitusele, sest praegu ju teisi koolitusi ei ole, aga sellest juba mõni teine kord!
Minu video kokkuvõte
2 kommentaari:
Oh My God! :) Mul pole lihtsalt sõnu, see töö on väärt kõike seda - verd, higi ja pisaraid! See on nii ilus! Ja video on ju täitsa viimase peal! Ma oma telefoniga nii head videopilti ei saa.
Kõik on väga super!
Tänks, ma ka tönkan neid võõramaa keeli! Ma olen nii õnnelik ja rahul kõige sellega. Kliendile meeldis ka väga. Tänud Sulle, Malle mind tagant torkimast ja utsitamast!
Postita kommentaar