Kõik sujus. Tegin kahe erineva paberiga kaaned. Paneeli ma peale ei teinud, vaid väikse raami, kuhu noorpaari kujutis sisse panna. Ma kleepisin ka pitsi albumi seljale. Kõige viimaseks jääb aukude puurimine ja paelaga köitmine. Nii olen ma Ameli juures õppinud. Kõik oli kena kuni aukudeni. Kui naabrimees trelliga auke puurima hakkas, lendas mu pits kaane ümbert tükkideks. Mul oli kavatsus panna öösid ja sellepärast kinnitasin pitsi ennem ära, et saaks augud koos teha. Nüüd ma võin ütelda, et see oli viga. Pits tuli ära võtta, augud said ka puuritud ja hiljem panin teise pitsi ümber. Öösid nendesse aukudesse ei mahtunud, seega tuli panna needid. Kes seda lugu ei tea, ütleb, et tulemus ju ilus. Mu süda pidi vahepeal seisma jääma, mida teha, kui sul on aega ainult üks päev, aga õnneks lahenes kõik hästi. Raami peale tegin teokarpe silikoonist ja natuke mixed mediat ka. Kaart samas stiilis. Seekord kasutasin taustal ka tekstuurplaati, ei mäleta, millal viimati seda tegin.
2 kommentaari:
Tulemus on tõesti ilus! Teokarbid on suurepärased ja kaanepaber väga kena! Augud teen ma muidugi käsitsi, või noh ilma trellita, aga jah, pitsi liimin juba aukudega kaantele ja siis kääridega olen augud pitsi sisse lõiganud. Peangi nüüd oma albumit meisterdama hakkama, aga mul on hull idee uut köidet proovida, näis kas õnnestub. Võib-olla peaks ka jaapani köite juurde jääma.
Aitäh, Malle! No ma tahtsin kõik korraga,aga tegin ka augud kääridega. Puur oli nii väike, et sinna aukudesse ei mahtunud öösid sisse, pits kaveel ees. Mul pole nii häid kääre ka, sain lihtsamini neete kasutada. Ootan siis jälle põnevusega, mida ette võtad!
Postita kommentaar