Kaardid mixed media stiilis

 Järjekordne videokoolitus, mille tellisin Art Dorotalt. Tal oli neid märtsis mitmeid, raske oli valikut teha, aga enda jaoks tundus see kaarditegu kõige huvitavam ja vajalikum. See on ka nii huvitav, et Poolast tuleb pakk kordades kiiremini, kui eestisiseselt. 

Ma ei teinud jällegi samal ajal, kui koolitus oli. Siis ma jälgisin ja koondasin omi mõtteid, et kuidas teha, mida mis järjekorras tehakse ja kuidas asjad kokku kuuluvad. Ei hakka rabelema, see peab endale olema nauding, mitte võidujooks ajaga ja kes kõige kiiremini valmis saab. Ma olen vastupidine näide, jään ikka viimaseks!

Kaardid on kaunistatud Stamperia Passion paberitega. Põhjaks on pruun õhuke kartong ja iga kaardi juurde saab valmistada ka karbi, mille toorikud on meil nüüd olemas. Nii see siis algas. Kõigepealt lõikasime kaunistuspaberid kaartidele, siis sobitasime detailid juurde. Alguses tuli akrüülvärvidega värvida ka plastist detailid. Kui kõik osadetailid valmis, algas kokkupanek. Väga huvitav oli ka detailide kihitamine, ise nagu ei julge nii palju kartongi alla panna või nii kõrgeks kokku kuhjata. Selleks sai nüüd küll julgust juurde. Need kaardid said lõpuks päris rasked, sest kaunistusi on peal päris palju. Mis mulle endale väga meeldis ja mis on Dorotale iseloomulik, on siis kaardi üle tupsutamine valge akrüüli või gessoga. Siin tegime akrüüliga, mis oli kaasas. Lilledest osa ma vahetasin välja, meil oli kaunistamiseks tavalised plastvartega roosiõied, valisin kirsi- või õunapuuõied asmele, mida olen Steliinalt tellinud. Põnevam sai. Kui õied peal, siis sai pael koos nööriga pandud. Koos akrüüliga panime ka toppingu terakesi ja särapuru liimiga. Seekord ma õppisin ära pintsliga värvilaikude tekitamise. Vot musta akrüüli ei olnud, see tuli enda varudest võtta, oli küll poolkuivanud, aga sain pritsida, valge akrüül meil oli. Nii et seekord tuli kõik välja ja isegi Dorota märkas ja sain komplimendi Amazing. Nendest kaartidest kõige raskem oli teha viiuliga kaarti, sest pilt ja detailid ei olnud päris ühes suunas. Nad seletasid seal poola keeles midagi, aga no sellest ma aru ei saanud, kuigi mõned mõisted hakkavad selgeks saama juba küll! Ikkagi kolmas poolaka koolitus! Omalt poolt lisasin viiulile kroonlehed nööri külge rippuma. Ma mõtlesin neid teistele ka panna, aga las olla nii...

Pildistamiseni jõudsin alles nädal hiljem, vist. Ei ole päikeselise ilmaga ega vastu päikest pildistatud, vaid sein on pruuni tapeediga ja diivan selline tumehall, need jäid taustaks. Midagi uut oli vaja leida ja võtsin oma liblikatega küünlatopsi ka kampa. Oli mõte, minna välja pildistama, aga ausalt öeldes ei viitsnud. Tuuline kogu aeg või siis liiga päikeseline. Pilte sai umbes sada kokku, tegin nii kaamera kui ka telefoniga. Telefoni omad lähevad Instagrammi, kaamera omad blogisse.