Öökulli sall

See salli lugu sai alguse juba eelmisel aastal, kui mu poeg palus endale teha sellist salli. Kuna need kitarri rihmad on jube kallid, siis tuli ta mõttele, et rihma asemel võiks tal olla hoopiski sall, värvi valikul sai aluseks just see sall.
 Kõigepealt tuli teha kavand ja toonid paika panna. Siis käisime koos linnas salli lõngu valimas ja jäime Jasmini pruuni ja rohelise juurde. Punane sai natuke jämedam Cervinia Pic nic, oranžiga oli kõige raske. Esimene lõng oli liiga peenike ja proovitöö ei jäänud hea, siis läksin uuesti linna ja sain natuke jämedama Gala lõnga. Uued ringvardad ostsin ka, sest seda salli tuli kududa mitte otsast, vaid risti. Kuna kevad tuli peale, jäi see salli asi üpriski soiku ja uut talve ootama.
Ega nüüd eelmise aasta talv kah väga paksu salli vajanud ja alles koolivaheajal võtsin vardad uuesti välja. Arvestasin salli pikkusesse 286 silma pluss ääresilmused, oleks võinud rohkem jätta. Kokku sai 13 motiivi. No oli see alles hull kudumine! Motiivide jaoks tuli võtta eraldi lõngad, sest muidu oleks jäänud lõngajooksud väga pikad. Vahel oli käes selline sasipundar, et ise ka ei saanud enam aru, mida ma teen. Salli ühel pool on öökullid ja teine pool, mis vastu kaela, on ühevärviline. Öökulli silmad ja noka tikkisin pärast peale, sest rohkem lõngu ma ei suutnud korraga keerutada.
Sall sai muidu ilus ja pojale meeldis väga, aga minu viga on see, et ma koon väga nõrgalt ja need lõngajooksud jäid pahemal pool väga pikad. Püüdsin salli pestes ja pärast pressides  natuke vormida, parem küll sai, aga ma ei tea, kuidas sall kandmisele vastu peab. Salli kogupikkus jäi küll täna mõõtmata ja sall läks juba Tartu poole teele, aga nii umbes kaks meetrit tuli ära.