Hommik on õhtust targem

Tänast päeva sai alustatud rõõmsal meelel ja suures ootuses, et läheks paremini. Kõigepealt tegime ümarkimpu. Pidi teine selline õhuline tulema, aga mul päris ei tulnud. Lillevalik ja tehnika seevastu olid head. Ma veel mäletan, et koolituse alguses ma just tegin õhulisi kimpe, pigem sellised tihedad kimbud ei tulnud välja. Nüüd on vastupidi. Kui saaks need kaks oskust kuidagi kokku panna, siis hakkaks mina ka õigeid asju tegema, aga lõpp on liiga ligidal, et seda jõuda veel õigesti omandada. Läheb nagu läheb ja midagi teha enam ei saa.
Teine töö oli dekoratiivne seade plastvahu sisse. Paljud tahtsid proovida oma lõputööd, nende hulgas ka mina. Teema on meil ajakohane Eesti 100, minu teema sealt oleks Viljapõld, mille püüaks lahendada alateemaga Sada viljapead Eestile. Täna muidugi sai katsetatud erinevate kõrrelistega, näiteks hirss selleks tööks ei sobi. Erinevad taimerinded tekitatud ka lillede abil. Proovisin erinevaid kattematerjale, mulle meeldis kasetoht, aga teemaga sobiks kõrreliste tükid. See oli kasulik ettevõtmine, sai uusi mõtteid, aga kõige tähtsam on anuma valik. Kuna meie tööd lähevad ERMi, siis peaks nad olema küllaltki suured. Vaatan oma anuma üle, mul on siiski väike kahtlus, et see on väike.