Suured seaded ja kimbud

Sel nädalal tegime floristikoolitusel suuri töid. Nii kimbud kui ka plastvahu seaded olid mahukad. Seda võimaldas ka materjal ning ruumiseaded ei saagi väikesed olla. Kõigepealt tegime vorm-liinilise kimbu. Mina kasutasin olemasolevaid dekoratiivseid detaile, kastanioksi, levkoid ja roose ning rohelist täitematerjali pistaatsiat, talihali ning asparit. Paabulinnu suled lisas õpetaja kimbu tasakaalustamiseks. Kimbu kinnisidumisel tekkis üks tühimik ja see oli vaja täita.

Teine töö oli paralleelne kimp. Võimalusi muidugi mitmeid, aga mina valisin korrapärase korruselise kimbu. Päris raske ja palju roose, mis sai kõik valitud toon toonis. Selline mast ikka ise püsti ei püsi ning minu arvates on see kimp nagu Pisa torn!

Teine päev oli meil eriti huvitav, kuna saime plastvahu seade teema teada loosiga! Enne kordasime ikka teooriat ka, et mis ja kuidas. Mina sain endale radiaalse kimbu karkassile, mis tuleks teha koolilõpu aktuseks. Oeh! Ma muidugi ei hakka kõike kirjeldama, mis selle teema lahtimõtestamisega kaasnes. Õpetaja andis mulle sellise vana ja kulunud näoga roostese anuma, mille sisse ma võiks oma seade teha. Ja siis ma mõtlesin oma esimesele töökohale, mis praeguseks asub vanas ja mahajäetud majas. Kui see seade valmis sai, siis ma tõesti läheks sellega oma esimese töökoha saali ja paneks selle näiteks klaveri peale ja pisar tuli silma. Nii palju mälestusi on selle kohaga seotud. Töö sai vintage ´lik, täiesti minulik, selline, nagu ma olen tahtnud teha, aga pole osanud. Karkassi tegin raudosjadest. Lilledest kasutasin iirist, levkoid, kukekannus(vist?), roosi ja ikka kastanit Kastani tänavalt. Ma olen tõeliselt rahul selle tööga, kvaliteet võiks küll parem olla, aga suund on sinnapoole, mida ma teha tahan - suured, võimsad, lopsakad seaded.

Kahe lille abil lahendasime kõik etteantud situatsiooni. Mina sain kaks nelki, mille mees toob naisele hommikul lepituseks.

Ühistöö lilleline pärg plastvahu sisse, mis sobib küünla ümbriseks.

Selline nädal oli ja ootan põnevusega järgmist. Ega neid enam palju jäänud ei olegi, saaks kuidagi ladinakeelsed taimenimetused ka pähe, siis võiks endaga rahul olla!